Dr Mart Riispere: “Gastroenteroloogia on kõige mitmekesisem sisehaiguste eriala!” 25.03

Medita kliiniku Tartu keskuses tasulisi vastuvõtte teostava gastroenteroloogi dr Mart Riisperele  meeldib kõige rohkem tegeleda sooletrakti funktsionaalsete häiretega patsientidega.

Millal ja mis põhjustel peaks pöörduma Teie vastuvõtule Medita kliinikusse?

Gastroenteroloogina tegelen soolestikuhaiguste ennetamise, diagnoosimise ja raviga. Minu vastuvõtule võivad pöörduda mao- ja sooletrakti kaebustega patsiendid ning samuti need, kellel on häireid maksa, sapiteede või pankrease töös.

Medita kliinikus teostan patsientidele gastroskoopia ja koloskoopia uuringuid.

Millised seedetrakti probleemid on Teie hinnangul patsientide seas kõige „populaarsemad“ ja millised neist on Teile kõige „südamelähedasemad“?

Oma kogemusele tuginedes võin öelda, et kõige sagedasemad soolestikuga seotud vaevused on kõhuvalu, iiveldus, kõhupuhitus, kõhulahtisus-kõhukinnisus, kõrvetised, veri väljaheites, tükitunne kurgus, valud anaalpiirkonnas, raskustunne või kiiresti tekkiv täiskõhutunne ülakõhus.

Mulle isiklikult meeldib tegeleda mao sooletrakti funktsionaalsete häiretega (nimetades neid sisikonna käitumishäireteks) patsientidega, kuna nendega toimetulek on kõige raskem.

Kui inimestel hakkab esinema eelpool väljatoodud vaevusi, siis soovitan enne arsti juurde tulekut jälgida iseennast ja oma tervisekäitumist ehk soovitav on püüda aru saada, millest vaevused võiksid sõltuda.

Mis on Teie jaoks raskeim ja mis on parim arstiks olemise juures? Mis Teid võlub gastroenteroloogia juures?

Arstiks olemise juures on kõige raskemaks asjaolud, mis on seotud vastutuse ja lakkamatu kohustusega teha otsuseid kellegi teise tervise suhtes. Samuti võib vahel väsitav olla ka intensiivne suhtlus patsientidega. Parim arstiks olemise juures on aga positiivne tagasiside patsientide poolt, kes on minult saanud abi oma muredele.

Gastroenteroloogia on sisemeditsiinis kõige rohkemate organitega tegelev distsipliin ja seega on tegemist kõige mitmekesisema erialaga.

Kas olete pidanud oma töös tegelema ka patsientide väärarusaamade ümberlükkamisega?

Mulle tundub, et inimestele meeldib Interneti abil endale järjest rohkem diagnoose panna ning usutakse kõike seda, mida „dr Google“ abil on võimalik leida. Kirjapandu võib küll olla väga veenev, kuid üldjuhul ei ole see info kuidagi teaduslikult põhjendatud. Tundub, et need „müüdid“ müüvad hästi ja on kellelegi mingil moel kasulikud.

Oma töös olen pidanud kokku puutuma patsiendi veenmisega mõne raviotsuse osas, kuid kuna aeg ja energia on üldjuhul piiratud ressursid, siis ma sellist lähenemist üldjuhul ei praktiseeri.

Kuhu Teie hinnangul gastroenteroloogia valdkond suundumas on?

Järjest rohkem teostatakse kirurgias endoskoopilisi protseduure ja väga kiiresti areneb autoimmuunsete haiguste ravi. Koostöös infektsionistidega on edusamme tegemas viirusliku hepatiidi ravi.

Milline on perearstide teadlikkus Teie erialaga seonduvalt?

Perearstid tegelevad iseseisvalt mitmete krooniliste gastroenteroloogiliste haiguste raviga (peptilised haavandid, gastroösofageaalne refluks jne) ja saavad sellega edukalt hakkama.

Kuidas julgustada patsienti, kes tuleb Teie juurde seedetrakti sondeerimisele? Teatavasti ei ole see protseduur patsiendi jaoks just kõige meeldivam...

Tõepoolest tekitavad patsientides gastroskoopia ja koloskoopia uuringud hirmu. Arvan, et kartuse põhjuseks on sageli teadmatus, mistõttu proovin alati patsientidega suheldes selgitada uuringuga seonduvat ning koos assistendiga teeme kõik, et protseduur oleks võimalikult talutav. Arsti sõbralikkus ja rahulik meel on eduka protseduuri aluseks.

Soolevähk kuulub kolme kõige sagedamini esineva kasvaja hulka. Seetõttu on väga olulisel kohal inimeste teadlikkus varajastest haigustunnustest ja kohesest arstile pöördumisest. Millised vaevused võiksid inimesele endale soolevähi tekkest märku anda ning mille osas peaks end tähelepanelikult jälgima?

Soolevähi varjatud areng kestab aastaid, mistõttu on väga oluline inimeste teadlikkus selle haiguse varajastest haigustunnustest. Selleks hetkeks, kui inimesel tekivad kaebused, on jämesoolevähk sageli juba vähemalt keskmise suurusega. Soolevähk tekitab seedetegevusega seotud vaegusi, kuid kahjuks ei ole sellel vähivormil ainult sellele haigusele omaseid tunnuseid.

Iga inimese soolestik toimib omamoodi ja tähelepanelik peaks olema siis, kui tavapärases rütmis hakkab toimuma erinevaid muutusi nagu näiteks püsiv valu kõhus, muutused roojamisharjumustes, veri väljaheites, gaasid, puhitused jne. Samuti peab ära mainima inimeste vanuse - näiteks jämesoolevähi olulisimaks riskifaktoriks on kõrgem iga.