Haavaraviõde Anu Laul: „Mida keerulisem on olukord, seda põnevam on lahenduse leidmine!“ 28.09

Millal ja mis põhjustel peaks pöörduma Teie vastuvõtule Medita kliinikusse?
Minu vastuvõtule on oodatud patsiendid, kelle krooniliste haavandite paranemine on jäänud seisma või haavandi seisund on halvenenud.

Kroonilisteks haavanditeks on diabeedist või venoossest patoloogiast tingitud jalahaavandid, survest tingitud haavandid, traumast tingitud või operatsioonijärgselt mitteparanenud haavandid, onkoloogilised haavandid ning teised haavad, mis ei ole paranenud 4-6 nädala jooksul. Oluline on mainida, et ka põletusest tingitud haavasid hooldatakse ja ravitakse samadel põhimõtetel, mis kroonilisi haavandeid.

Kroonilise haavandi paranemine on keeruline protsess, kus mängivad rolli patsiendi enda üldseisundist tingitud probleemid nagu näiteks diabeet ja veenihaigused. Seepärast peab haavaravi ja -hooldus olema meeskonnatöö, kus mitmete erialaspetsialistide koostöös leitakse patsiendile kõige paremini sobiv strateegia tema kroonilisest haigusest tingitud haavandi paranemise toetamiseks. Võtmeisikuks on aga patsient ise, kelle panus kogu paranemisprotsessi on kõige olulisem.

Milliste muredega patsiendid on Teile kõige “südamelähedasemad”?
Mulle meeldib tegeleda eakate patsientidega, kellel on sageli väljakujunenud  väärarusaam, et troofilised haavandid ei parane.

Tõepoolest on troofiline haavand kaua püsiv ja halvasti paranev haav, mis tekib naha ja nahaaluskoe verevarustuse häirest.

Olen aga arvamusel, et selliste haavadega patsientidele saab küll abi anda. Tänapäeva ravimid, haavahooldusvahendid ja uued lähenemised haavaravile soodustavad tervenemist.  Seetõttu on oluline, et inimene ei jääks oma murega üksi, vaid jõuaks abi saamiseks spetsialisti juurde.

Troofiliste haavandite tekkimine on ennetatav ehk eakamad inimesed, kellel on veenihaigused või diabeet,  peaksid eelkõige hoiduma traumadest, korrektselt tuleks järgida arsti poolt määratud raviskeemi ning teha muudatusi oma elustiilis. Samuti on oluline jälgida regulaarselt oma naha seisundit ning olulisel kohal on ka isiklik hügieen.

Milline patsient on Teie jaoks "ideaalne"?
Minu jaoks on ideaalne patsient see, kes on ise motiveeritud paranema. Samuti on oluliseks „ideaalse“ patsiendi märksõnaks lähedased inimesed, kes toetavad patsienti tema paranemisprotsessis.

Mida peaksid patsiendid teadma enne Teie vastuvõtule tulekut?
Medita kliinikusse haavaraviõe visiidile tulekuks on vajalik perearsti saatekiri, kuhu peab olema märgitud suunamine õe iseseisvale vastuvõtule üldkirurgia erialal. Vajadusel teostan ka tasulisi vastuvõtte.

Saatekirjas peaks olema väljatoodud haavandi põhjus, selle diagnoosimise aeg, patsiendi kaasuvad haigused, milliseid haavahooldusvahendeid ja kui kaua on eelnevalt kasutatud ning kas on teostatud haavandi hindamist. Samuti on oluline teada, kas eelnevalt on sidumisi teostanud pere- või koduõde.

Esimesel haavaraviõega toimuval kohtumisel täpsustatakse üle haavandiga seonduv ning viiakse läbi haavandi ja selle ümbruse nahaseisundi hindamine ning dokumenteerimine. Samuti teostatakse haavandi puhastamine ja sidumine. Hiljem koostatakse haavaraviõe poolt haavaravi ja -hoolduse plaan vastavalt haavandi seisundile ning antakse soovitusi haavahooldusvahendite ja haavandi koduse ravi kohta.

Haavaraviõde võib vajadusel patsiendi suunata erialaarsti juurde kaasuvate haiguste ja ravi täpsustamiseks.

Kas haavaravi käsitluses on aegade jooksul olnud muudatusi? Millised on hetkel olulisemad arengud ja suundumused Teie erialal?
Haavandi käsitluses on toimunud viimase 20 aasta jooksul väga palju olulisi muudatusi.

Haavahoolduses ei kasutata enam alkoholi sisaldavaid lahuseid (näiteks briljantroheline või jooditinktuur) ega vesinikku. Haavandite puhastamise oluliseks põhimõtteks on kasutada lahust, mida haavaraviõde julgeks endale silma panna.

Lokaalses haavaravis on antibiootikumide asemel kasutuses antimikroobsed lahused ja haavasidemed. Kasutusele on võetud niiske haavaravi põhimõte, et soodustada granulatsioonikoe arenemist.

Samuti on muutunud veelgi olulisemaks haavandi seisukorra hindamine ja selle dokumenteerimine. Oma töös kasutan haavandi hindamisel T.I.M.E. põhimõtet. T ehk tissue viitab siin haavapõhja olukorrale, I ehk infection viitab infektsiooni olemasolule (biofilm, mäda), M ehk moisture viitab haavaniiskuse tasakaalule (eksudaadi hulk) ja E ehk edge viitab haava servade olukorrale. See raamistik on kliiniliste otsuste tegemise tööriist, mis on vajalik ressurssi nõudvate ja aeglaselt paranevate krooniliste  haavade haavapõhja efektiivseks hindamiseks ning ettevalmistamiseks. Eesmärgiks on valida õige haavahooldusvahend õiges paranemisfaasis õigel ajal.

Mis Teid võlub oma eriala juures? Kust ammutate energiat ja motivatsiooni haavaraviõena töötamisel?
Haavaravi on lai valdkond ja huvitav teema, mida iseloomustab patsiendikeskne tegevus. Mida keerulisem on olukord, seda põnevam on lahenduse leidmine.

Motivatsiooni annavad tõenduspõhised teadmised, mida olen saanud mitmetelt koolitustelt ja konverentsidelt ning nende rakendamine praktikasse. Oluline roll on koostööl teiste sama eriala kolleegidega Eestis ja mujal Euroopas, kellega juhtumeid arutada ning tunda heameelt saadud tulemuste üle.

Energiat annavad lihtsad igapäevased asjad – head suhted laste ja lastelastega, sõprade ja kolleegidega. Samuti annavad motivatsiooni ja uut energiat erinevad koolitused ning seminarid, kus osalen või mida ise läbi viin.

Millised on Teie väljakutsed oma igapäevatöös haavaraviõena?
Suurim väljakutse on see, et ka väikeses Eestis muutuks krooniliste haavandite haavaravi erialaks, kus selle valdkonna spetsialistid teaksid ja oskaksid ühtsete põhimõtete järgi haavandit hinnata, ravida/hooldada ning dokumenteerida.