Karta ei tasu: enamik rinnamuutustest on healoomulised

Hormoonide kõikumine on rinnamuutuste põhjuseks
Noorematel, enamasti 20.–30. eluaastates naistel esineb sageli fibroadenoome ehk siledapinnalist, liikuvat ja tavaliselt valutut sõlme. Alates 35. eluaastast kuni menopausini muutuvad sagedasemaks rinnatsüstid ja fibrotsüstilised muutused, mille korral rinnad võivad tunduda ebaühtlased, tihked või sõlmelised. Raseduse ja imetamise ajal võivad tekkida piimatsüstid ehk galaktotseelid ning rinnapõletik.

Paljud healoomulised rinnamuutused on tema sõnul seotud sellega, kuidas rinnakude reageerib hormoonide taseme kõikumisele. Seetõttu võivad rinnad enne menstruatsiooni muutuda turseliseks, hellaks ja sõlmelisemaks. Muutusi esineb sagedamini ka raseduse ja imetamise ajal ning menopausile eelnevatel aastatel.

“Üks sagedasemaid rinnakaebusi, millega vastuvõtule jõutakse, on valulikkus. See võib esineda nii koos mõne healoomulise muutusega kui ka täiesti normaalse rinnakoe korral,” tõdeb dr Szirko.

Rinnavalu võib olla seotud menstruaaltsükliga, kuid selle põhjuseks võivad olla ka tsüstid, mõned ravimid, ebapiisava toestusega rinnahoidja või füüsiline koormus. Vahel pärineb rinnas tuntav valu hoopis rinnalihastest, roietest, õlast või seljast.

Muutused avastatakse enamasti juhuslikult
Dr Szirko sõnul märkab enamasti just naine ise rinnas uut sõlme, tihendit, turset, valulikkust või muud tavapärasest erinevat muutust.

“Praegustes soovitustes ei peeta enam vajalikuks ranget igakuist enesekontrolli kindla tehnika järgi. Selle tõhusust rinnavähki suremuse vähendamisel ei ole tõestatud ning sage kontrollimine võib tekitada asjatut ärevust,” selgitab ta.

Küll aga on olulisem tunda günekoloogi sõnul oma rindade tavapärast välimust ja ehitust. “Rindu võib aeg-ajalt vaadata ning katsuda näiteks pesemise või riietumise ajal. Menstruatsiooniga naisel on seda kõige mugavam teha mõni päev pärast menstruatsiooni lõppu, kui rinnad on vähem turses ja hellad. Eesmärk ei ole otsida haigust, vaid märgata uut või püsivat muutust,” rahustab ta.

Ehkki enamik rinnas avastatud muutusi on healoomulised, ei ole võimalik üksnes katsumise järgi nende olemust kindlaks teha. Just seepärast on muutust märgates soovituslik tulla vastuvõtule rinnakabinetti. Mõnikord leitakse muutus aga juhuslikult just mammograafia või ultraheliuuringu käigus.

Valu tundes tegutse läbimõeldult
Muutust märgates tuleks esmalt jälgida, kas see võib olla seotud menstruaaltsükliga. Rinnavalu korral võib abiks olla hästi istuv ja rindu toetav rinnahoidja, mida tasub kanda vajaduse korral ka sportimisel. Valu leevendamiseks võib kasutada paratsetamooli või ibuprofeeni, kui nende tarvitamiseks ei ole vastunäidustusi. Paikse valu korral võib abi olla põletikuvastasest geelist. Mõne nädala jooksul peetav valupäevik aitab selgitada seost menstruatsiooni, füüsilise koormuse või muude teguritega.

Arsti poole tuleks pöörduda, kui valu on püsiv, selgelt ühepoolne või paikneb alati samas kohas, kui rinnas on uus sõlm või tihend, rind või selles olev sõlm suureneb või muutub. Samuti siis, kui tekib nibu või naha sissetõmme, naha paksenemine või rinna kuju muutus, nibust eritub verd või eritist tuleb iseenesest. Lisaks veel siis, kui naine märkab kaenla all uut sõlme, rind muutub punetavaks, kuumaks ja valulikuks või lisandub palavik.

“Rinnavalu üksi on harva rinnavähi tunnus, kuid uut ja püsivat ühepoolset kaebust tasub siiski kontrollida,” rahustab dr Szirko naisi.

Vastuvõtule jõudnud, küsitleb arst kõigepealt patsienti ja vaatab rinnad läbi. Noorematel naistel alustatakse enamasti ultraheliuuringust. Vanuse ja leiu järgi võib olla vajalik mammograafia või mõlemad uuringud. Magnetuuringut kasutatakse valitud juhtudel, mitte tavapärase esmase uuringuna.

Kui leiu healoomulisuses ei saa kindel olla, võetakse jämenõelbiopsia ehk väike koeproov. Edasine sõltub tulemusest: osa muutusi ei vaja ravi ega edasist jälgimist, osa kontrollitakse mõne aja pärast ning mõni vajab eemaldamist või muud ravi.

Regulaarne rinnakontroll on südamerahu aluseks
Dr Szirko sõnul piisab tavapärase rinnavähiriskiga naisele riiklikust sõeluuringust ning selles tuleks kindlasti osaleda ka siis, kui mingeid kaebusi ei ole.

“Kaebusteta ja tavapärase riskiga noortel naistel ei ole vaja käia regulaarselt rindu kontrollimas ega teha igaks juhuks ultraheliuuringuid. See ei ole osutunud tõhusaks rinnavähi varajase avastamise viisiks ning võib kaasa tuua tarbetuid kordusuuringuid ja biopsiaid,” tõdeb ta. Küll aga lisab dr Szirko, et kui perekonnas on esinenud rinna- või munasarjavähki, eriti noores eas või mitmel lähisugulasel, on mõistlik tulla rinnavähiriski hindamisele. Arvesse tuleb siinkohal võtta nii ema- kui ka isapoolset suguvõsa. Suurenenud riski korral koostatakse individuaalne jälgimisplaan.

Dr Szirko sõnul on oluline eristada sõeluuringut ja kaebuste uurimist. “Sõeluuring on mõeldud kaebusteta naistele. Uut rinnamuutust märgates ei tohiks jääda ootama järgmist sõeluuringukutset, vaid soovitan pöörduda rinnaspetsialisti vastuvõtule,” saab taastada naise südamerahu ja teadmise oma tervisest hõlpsalt.

Rinnakabineti tööst
Medita kliiniku Tallinna keskuse rinnakabinetis teostavad vastuvõtte mammoloog-naistearst dr Gabor Szirko, mammoloog-naistearst Maria Lepik ja ämmaemand Kristi Rea, kelle vastuvõttudele on oodatud igas eas naised, kes soovivad kontrollida oma rindade tervist või kellel on rindadega seotud küsimusi või vaevusi.

• Terviseportaalis
• Medita kliiniku veebiregistratuuris
• Medita kliiniku infotelefonil  17101  (esmaspäevast reedeni 08:00-17:00)