Skleroteraapia - inetust veenivõrgustikust süstimisega priiks

Tegutsed nüüd, saad kevadeks tulemuse
Just seepärast on dr Palmiste sõnul mõistlik mõelda veenivõrgustiku korrigeerimisele enne kevadet. „Olgu mees või naine, kui see kumav veenivõrgustik häirib, siis tasub tulla vastuvõtule, vaatame jalad üle, arutame ja teeme otsuse,“ annab tema sõnul tihtipeale see lihtne protseduur tagasi lisaks esteetilise probleemi lahenemisele ka enesekindluse. Nüansse, mida arstiga läbi rääkida, jagub hoolimata jagatavast infolehest.

Tähele tasub panna, et kosmeetiliste protseduuride puhul tuleb patsiendil endal selle eest tasuda ehk Tervisekassa protseduuri ei kompenseeri. Dr Palmiste sõnul on tegemist käsitööga. „Enamasti käiakse protseduuril kord aastas või paari aasta tagant ning hind on üpriski taskukohane,“ tõdeb ta.

Eestis kasutatakse pindmise veenivõrgustiku süstimiseks kõikjal sama ravimit ehk sklerosanti, erinevus seisneb pigem selle kontsentratsioonis. Kui on tarvidus teha protseduur mõlemale jalale, tehakse seda samaaegselt, et anda organismile aega taastumiseks. „Sklerosandil on vähe kõrvaltoimeid, kuid see on aeglase kuluga. Paranemisprotsessi käigus võib sinine veenivõrgustik muutuda esmalt pruuniks, tekib hüperpigmentatsioon. Lõplikku tulemust ehk veenivõrgustiku kadumist saab näha alles 3-4 kuu möödudes. Seda kõike selgitame vastuvõtul, et patsient teaks, mida oodata,“ ütleb ta.

Enne protseduuri pildistab dr Palmiste patsiendi veenilaiendeid, et fikseerida, mis piirkonda otsustatakse süstida. Süstid tehakse ümber jala ringina. Kontrollitakse, kas olulised kohad on töödeldud, seejärel paneb patsient jalga kompressioonsukad. Kogu protseduur võtab aega umbes pool tundi, selle käigus toimub aktiivne suhtlemine ja nõustamine.

Piirangud peale protseduuri
Skleroteraapiat on võimalik teha aastaringselt, kuid soovituslik aeg selleks on augusti lõpust aprilli lõpuni. Parima tulemuse nimel tuleb järgida mitmeid piiranguid.

„Protseduuri järgselt ei tohi päevitada vähemalt kuu aega, et vältida pigmendilaigu tekkimist süstepiirkonda. Samuti ei soovita planeerida infektsiooni vältimiseks kahe nädala jooksul peale protseduuri spaapuhkust ega minna ujuma looduslikku veekogusse. Punktsioonikohad on küll väikesed, kuid vajavad paranemiseks aega,“ selgitab ta.

Kahjustatud veeni kokku surumiseks tuleb kasutada vähemalt paar nädalat peale protseduuri sobiva tugevusega kompressioonsukka. „Esimene 24 tundi kantakse seda ööpäevaringselt, edasi päevasel ajal. Eesmärgiks on kahjustatud veeni taas funktsioneerima hakkamine.“ Kellele on füüsiline aktiivsus oluline, siis neid rahustab veresoontekirurg, et kompressioonsukkades võib minna trenni (välja arvatud ujuma) juba ülejärgmisel päeval. Samuti ei ole tarvidust haiguslehe või valuvaigistite järele.

Eestis on heledanahalised inimesed ja pindmine veenisüsteem kumab rohkem läbi. Seepärast on loomulik, et uuritakse, kaua tulemus kestab. „Tegemist on kroonilise haigusega ehk protseduuri tuleb mõne aja pärast korrata. On neid, kes käivad igal aastal, kuid ka neid, kes viie aasta tagant,“ lisab ta.

Dr Palmiste tõdeb, et otsus pindmiste veenilaiendite korrigeerimiseks peab tulema patsiendilt. „Enamasti ei märka teised meie veenilaiendeid. Siiski ei tähenda see, et probleem oleks tühine. Kui tunnete, et skleroteraapia muudab teie elukvaliteeti tuntavalt, siis on see vajalik otsus.“

• Terviseportaal
• Medita kliiniku veebiregistratuur
• Medita kliiniku infotelefon 17101 (E-R 08:00-17:00)