Audioloog Sandra Vill: „Liigne ja pikaajaline müraga kokkupuutumine mõjutab lisaks kuulmisele ka muud tervist!“

Millega tegeleb audioloog?
Audioloog on spetsialist, kes tegeleb kuulmis- ja pearinglushäirete uurimise, diagnoosimise ning (re)habiliteerimisega. Habilitatsioon tähendab igapäevaste toimetulekuoskuste ja uute oskuste õpetamist-harjutamist-kinnistamist. Tähtis on ära mainida, et kuulmise ja tasakaalu puhul pole tihti tegemist ainult rehabilitatsiooniga, vaid uute oskuste õppimisega ehk  habilitatsiooniga, sest nt kuulmise puhul me ei pruugi saada tagasi endist kuulmist ja seega tuleb uuesti teistmoodi kuulma õppida.

Samuti tegelevad paljud audioloogid kuulmislanguse ennetustööga ning tinnituse diagnoosimise ja nõustamisega. Kuigi paljudes riikides on audioloog tervishoiutöötaja, siis Eestis see nii ei ole.

Audioloogia on noor ning pidevalt arenev valdkond, kuna inimesed tähtsustavad järjest rohkem kuulmisega seonduvat. Hinnanguliselt esineb umbes 20% inimestest kuulmislangus ja maailma terviseorganisatsiooni ennustuste järgi on vähem kui 30 aasta pärast iga neljas inimene maakeral kuulmislangusega. See tähendab, et abivajajate arv järjest suureneb.

Abi saamine võib tunduda keerukas, eriti kui patsient pole oma kuulmislangusest ega selle (re)habiliteerimise võimalustest teadlik. Audioloog on siinkohal suureks abiks ning mitte ainult ei testi kuulmist, vaid aitab koos patsiendiga jõuda kõige parema lahenduseni.

Eestis oleks koheselt tööd ja rakendust pakkuda kuni 100 audioloogile, kuid kahjuks on kaasaegse audioloogia alase hariduse omandanud välismaal ainult kuus spetsialisti. Eestis eraldi audioloogiks õppida ei saa. Varasemalt on erinevaid audioloogilisi uuringuid teostanud meditsiiniõed. Eriala arendamiseks on loodud ka Eesti Audioloogia Selts.

Millal ja mis põhjustel peaks pöörduma audioloogi vastuvõtule Medita kliinikusse?
Audioloogi vastuvõtule on oodatud erinevas eas patsiendid, kellel on probleeme tinnituse (kõrvavile), pearingluse, tasakaaluhäirete või kuulmisega.

Audioloog nõustab kuulmis- või tasakaaluhäiretega patsiente, selgitab välja probleemi olemuse ja ulatuse ning pakub välja võimalusi terviseprobleemi(de) lahendamiseks.

Millised audioloogilised probleemid on Teie hinnangul kõige sagedasemad ja „populaarsemad“?
Vertiigo ehk pearinglus või ka peapööritus on väga levinud probleem, mille lahendamise osas audioloog aidata saab. Vertiigo on ka üks kõige tüüpilisemaid põhjuseid, miks patsiendid erakorralise meditsiini osakonda satuvad.

Vertiigopõhjustajatest on vaieldamatult kõige tüüpilisem healoomuline asendivertiigo, kus meie tasakaaluorganites asuvad kaltsiumkarbonaatkivikesed on õigest kohast ära liikunud ning vajavad tagasipaigutamist. Protseduur selleks on iseenesest lihtne ning haigus pole oma loomult krooniline, kuid ravimata asendivertiigo võib kimbutada aastaid.

Samuti on väga levinud probleemiks tinnitus - vilin või kohin kõrvus või peas, mis segab igapäevaelu. Tinnituse tekkepõhjuseid on palju ning vastupidiselt pikalt levinud valearusaamale saab tinnitusele siiski leevendust.

Audioloogid tegelevad palju ka mürakahjustuse ja vanuselise kuulmislangusega. Umbes 60% kuulmislangusega inimestest on üle 50 aasta vanad, kuigi kuulmislangus pole ainult vanemate inimeste probleem. Järjest rohkem on näha ka nooremaid tinnituse ja kuulmislangusega inimesi ning selle kõige tüüpilisem põhjus on müra.

Mida annab teha, et neid probleeme vältida?
Pearinglust aitab näiteks ennetada füüsiline aktiivsus - tasakaaluorgan vajab liikumist, et ennast heas vormis hoida.
Kuulmislanguse osas on äärmiselt tähtis end müra eest hoida, tegeleda hea kõrva hügieeniga, külastada kõrva-nina-kurguarsti või audioloogi, et lasta kõrvad üle vaadata ning teha vajalikud kuulmisuuringud.

Müra on meil igal pool ümber, eriti linnas elades, ning vahel tundub, et sellest hoidumine on justkui võimatu. Liigne ja pikaajaline müraga kokkupuutumine võib mõjutada mitte ainult meie kuulmist, vaid ka muud tervist. Peavalu, uimasus, nägemishäired, väsimus ja tähelepanuvõime langus võivad kõik olla tingitud liigsest mürast.

Lisaks närvisüsteemi kurnamisele võib müra tekitada häireid mao töös, põhjustada südame ülekoormust ja vererõhuhäireid. Müraväsimusest hoidumiseks on tähtis müradoosi minimaliseerimine kas pauside või mürast hoidumise näol. Mürakahjustust saab peaaegu täielikult ennetada, kuid kui kahjustus on juba tekkinud, siis seda enam ravida ei saa.

Palju seostatakse müra ka kõrvaklappidest muusika kuulmisega. Kõrvaklappide kasutamine ei ole iseenesest halb kui järgida paari reeglit. Tähtis on muusikat mitte liiga valjult ega liiga pikalt kuulata - soovitatakse järgida 60:60 reeglit, kus peale 60 minutit 60% peal muusikat kuulates tuleks teha paus.

Muidugi liikluses kõrvaklappe kasutades on oht, et inimene ei pane liiklust tähele ning seab end eluohtlikku olukorda. Kui liigselt kõrvaklappe kõrvas hoida, on ka vaigul raske kõrvast välja pääseda ning on oht liigse vaigu tekkeks. Samuti on oht kõrvapõletikeks, kuna kõrvaklappide liigne kõrvas hoidmine tekitab kõrvakanalis ideaalse keskkonna erinevatele bakteritele.