Dr Silver Merisalu ammutab energiat ja motivatsiooni oma tööst!
Küsimustele vastab üldkirurg dr Silver Merisalu, keda võlub kirurgitöö juures eelkõige praktilisus ja võimalus konkreetsete tegevustega patsienti aidata ning haigusest jagu saada.
Millega üldkirurg oma igapäevatöös tegeleb ja milliste valdkondade vahel jaguneb üldkirurgia?
Üldkirurgia, nagu juba tema nimetusestki võib eeldada, on päris laia ampluaaga kirurgiline eriala, mis hõlmab erinevate organsüsteemide haiguste diagnostikat ja ravi, nii plaaniliselt kui erakorraliselt.
Lühidalt, üldkirurgide “tööpiirkonnad” on nahk ja pehmed koed, seedetrakt, kõhusein, venoosne veresoontesüsteem, endokriinsüsteem ja rinnanääre. Jutt käib nii hea- kui halvaloomulistest haigustest, erakorralises situatsioonis ka teiste kirurgiliste erialade haigete esmasest käsitlusest.
Samas, nagu väikses riigis piiratud haigusjuhtude korral loogiline, samuti tulenevalt üldisest tervishoiukorraldusest ja erinevatele tervishoiuasutustele pandud erinevatest ülesannetest, tegelevad kõik üldkirurgid kõigega, mis üldises mõistes eriala pädevusse jääb.
Millised on hetkel olulisemad arengud ja suundumused üldkirurgia valdkonnas?
Olulisemaks suundumuseks üldkirurgia valdkonnas võib lugeda endoskoopiliste operatsioonimeetodite järjest laialdasemat levikut ning täiustumist.
See on oluline areng just patsiendi seisukohalt, kuna operatsioonid on patsientidele vähem traumeerivamad ning võimaldavad kiiremat paranemist ja naasmist tavaellu.
Mis Teid võlub kirurgiks olemise juures? Mis on Teie jaoks raskeim ja mis on Teie jaoks parim kirurgiks olemise juures?
Kirurgi töös võlub mind eelkõige praktilisus, võimalus konkreetse tegevusega, operatsiooniga, haigusest jagu saada. See ongi parim osa kirurgide tööst ehk õnnestunud operatsioon tähendab rahulolevat patsienti ja kokkuvõttes on mõlemad osapooled ühtviisi õnnelikud.
Raskem osa kirurgide ja laiemalt arstide ametis on kindlasti asjaolu, et ei ole võimalik kunagi päriselt töömõtteid seljataha jätta; iga teostatud operatsiooniga kaasneb ka mure kuni patsiendi paranemiseni. Kirurgi mõtetes ei lõpe operatsioon sageli mitte viimase haavaõmbluse asetamisega, vaid mõtlemist jagub veel õhtuks kojugi.
Millega seonduvalt peamiselt Teie poole pöördutakse? Milliste muredega patsiendid on kõige “südamelähedasemad”?
Kehtib teada-tuntud tõde, et sagedasemad haigused esinevad ikka sagedamini. Tavapärasemad pöördumised on seotud songade, sapikivitõve, pärasoole haiguste ning erinevate nahakasvajatega. Samuti pöördutakse erinevate valuprobleemidega diferentsiaaldiagnostilisel eesmärgil.
Kirurgile meeldib ikka opereerida, aga mõnikord on kõige paremaks operatsiooniks ärajäänud operatsioon. Oluline on iga visiidiletulija mure ära kuulata ja püüda leida patsiendile sobivat lahendust, olgu siis läbi kirurgilise ravi või konservatiivsemal moel.
Arstide töös leidub alati patsiente, keda ei ei saa aidata. Oluline on need haiged ära tunda ja leida lahendusi, kuidas patsient võiks siiski abi saada, kasvõi pöördudes teiste spetsialistide poole.
Kui palju puutute oma töös kokku teiste arstidega ja kui palju nendega koostööd teete?
Igapäevaselt. Kirurgias on meeskonnatöö väga olulisel kohal, mida rohkem koostööd arstide vahel, seda parem tulemus patsiendile.
Teostate vastuvõtte ja operatsioone Medita Kliinikus, samuti Võrus, Valgas ja Tõrvas. Lisaks on Teil suur pere ja maamajapidamine. Kust ammutate energiat ja motivatsiooni kõige sellega tegelemiseks?
Energiat ja motivatsiooni saan ka oma igapäevatööst. Kui töö on huvitav ja vaheldusrikas ning on võimalus töötada meeldivates kollektiivides, siis justkui ei märka ära väsidagi.
Kodus töötamine ja maamajapidamise arendamine on mulle alati pigem aktiivse puhkuse eest olnud, mitte koormuseks. Ei oskagi kuidagi käed rüpes istuda.
Perega on nii, et see küll võtab palju energiat, aga veel rohkem annab tagasi.
Ja kokkuvõttes on olulisel kohal ka hobidega tegelemine. Armastan lastega kalal käia, lisaks sportida ja tsikliga sõita. Suurimaks kireks võib pidada metal muusikat.
Üldkirurgia, nagu juba tema nimetusestki võib eeldada, on päris laia ampluaaga kirurgiline eriala, mis hõlmab erinevate organsüsteemide haiguste diagnostikat ja ravi, nii plaaniliselt kui erakorraliselt.
Lühidalt, üldkirurgide “tööpiirkonnad” on nahk ja pehmed koed, seedetrakt, kõhusein, venoosne veresoontesüsteem, endokriinsüsteem ja rinnanääre. Jutt käib nii hea- kui halvaloomulistest haigustest, erakorralises situatsioonis ka teiste kirurgiliste erialade haigete esmasest käsitlusest.
Samas, nagu väikses riigis piiratud haigusjuhtude korral loogiline, samuti tulenevalt üldisest tervishoiukorraldusest ja erinevatele tervishoiuasutustele pandud erinevatest ülesannetest, tegelevad kõik üldkirurgid kõigega, mis üldises mõistes eriala pädevusse jääb.
Millised on hetkel olulisemad arengud ja suundumused üldkirurgia valdkonnas?
Olulisemaks suundumuseks üldkirurgia valdkonnas võib lugeda endoskoopiliste operatsioonimeetodite järjest laialdasemat levikut ning täiustumist.
See on oluline areng just patsiendi seisukohalt, kuna operatsioonid on patsientidele vähem traumeerivamad ning võimaldavad kiiremat paranemist ja naasmist tavaellu.
Mis Teid võlub kirurgiks olemise juures? Mis on Teie jaoks raskeim ja mis on Teie jaoks parim kirurgiks olemise juures?
Kirurgi töös võlub mind eelkõige praktilisus, võimalus konkreetse tegevusega, operatsiooniga, haigusest jagu saada. See ongi parim osa kirurgide tööst ehk õnnestunud operatsioon tähendab rahulolevat patsienti ja kokkuvõttes on mõlemad osapooled ühtviisi õnnelikud.
Raskem osa kirurgide ja laiemalt arstide ametis on kindlasti asjaolu, et ei ole võimalik kunagi päriselt töömõtteid seljataha jätta; iga teostatud operatsiooniga kaasneb ka mure kuni patsiendi paranemiseni. Kirurgi mõtetes ei lõpe operatsioon sageli mitte viimase haavaõmbluse asetamisega, vaid mõtlemist jagub veel õhtuks kojugi.
Millega seonduvalt peamiselt Teie poole pöördutakse? Milliste muredega patsiendid on kõige “südamelähedasemad”?
Kehtib teada-tuntud tõde, et sagedasemad haigused esinevad ikka sagedamini. Tavapärasemad pöördumised on seotud songade, sapikivitõve, pärasoole haiguste ning erinevate nahakasvajatega. Samuti pöördutakse erinevate valuprobleemidega diferentsiaaldiagnostilisel eesmärgil.
Kirurgile meeldib ikka opereerida, aga mõnikord on kõige paremaks operatsiooniks ärajäänud operatsioon. Oluline on iga visiidiletulija mure ära kuulata ja püüda leida patsiendile sobivat lahendust, olgu siis läbi kirurgilise ravi või konservatiivsemal moel.
Arstide töös leidub alati patsiente, keda ei ei saa aidata. Oluline on need haiged ära tunda ja leida lahendusi, kuidas patsient võiks siiski abi saada, kasvõi pöördudes teiste spetsialistide poole.
Kui palju puutute oma töös kokku teiste arstidega ja kui palju nendega koostööd teete?
Igapäevaselt. Kirurgias on meeskonnatöö väga olulisel kohal, mida rohkem koostööd arstide vahel, seda parem tulemus patsiendile.
Teostate vastuvõtte ja operatsioone Medita Kliinikus, samuti Võrus, Valgas ja Tõrvas. Lisaks on Teil suur pere ja maamajapidamine. Kust ammutate energiat ja motivatsiooni kõige sellega tegelemiseks?
Energiat ja motivatsiooni saan ka oma igapäevatööst. Kui töö on huvitav ja vaheldusrikas ning on võimalus töötada meeldivates kollektiivides, siis justkui ei märka ära väsidagi.
Kodus töötamine ja maamajapidamise arendamine on mulle alati pigem aktiivse puhkuse eest olnud, mitte koormuseks. Ei oskagi kuidagi käed rüpes istuda.
Perega on nii, et see küll võtab palju energiat, aga veel rohkem annab tagasi.
Ja kokkuvõttes on olulisel kohal ka hobidega tegelemine. Armastan lastega kalal käia, lisaks sportida ja tsikliga sõita. Suurimaks kireks võib pidada metal muusikat.