Endokrinoloog dr Moonika Pärt-Ambos: “Diabeedi käsitlemine on ajamahukas ettevõtmine!“
Küsimustele vastab Medita kliiniku Tartu keskuses vastuvõtte teostav endokrinoloog dr Moonika Pärt-Ambos, kelle sõnul hõlmab diabeet kogu inimese organismi ning nõuab seetõttu endokrinoloogidelt põhjalikku tööd haiguse diagnoosimiseks ja tõhusaima ravi määramiseks.
Millal ja mis põhjustel peaks pöörduma Teie vastuvõtule
Medita kliinikusse?
Endokrinoloogia on eriala, mis tegeleb hormonaalsete häiretega
ning sisenõrenäärmete (ajuripats, kilpnääre, neerupealsed, mees- ja naissugunäärmed
ja kõhunääre) haigustega. Sisenõrenäärmed on olulised organismi sisekeskkonna
stabiilsuse tagajad.
Oma vastuvõtule ootan patsiente, kui on kahtlus kilpnäärmehaigusele, esineb dekompenseerunud diabeet, I tüüpi diabeedi jälgimiseks, hüpofüüsi või neerupealiste hormoonide düsbalansi kahtlusel, aga ka vajadusel suguhormoonide düsbalansi korral.
Millest peaks inimene ise aru saama, et oleks tarvis
pöörduda endokrinoloogi vastuvõtule?
Endokrinoloogid tegelevad peaasjalikult – kuid mitte ainult
– kilpnäärme probleemide ja diabeediga. Kilpnäärme alatalitluse tunnusteks on näiteks
väsimus, kõhukinnisus, külmatunne, kuiv nahk. Kilpnäärme ületalitluse korral võivad
esineda aga südamepuperdamine, ärevus, kätevärin, higistamine, kaalulangus või
juuste väljalangemine.
Kilpnäärme suurenemise ja sõlmede puhul võib visuaalselt olla kaela eespinna suurenemine. Kilpnäärme funktsioonihäirete korral võivad fertiilses eas naistel menstruatsioonid muutuda ebaregulaarseks ja/või tekivad viljastumisprobleemid.
Autoimmuunse kilpnäärme ületalitluse (difuusne toksiline struuma e Gravesi tõbi) korral talitleb ülemäära aktiivselt kogu kilpnäärmekude ja sellega võivad kaasneda ka silmadepoolsed sümptomid – liivateratunne silmades, silmade punetus ja kuivus; raskematel juhtudel topeltnägemine ning pidev “imestunud ilme” ehk silmad tunduvad suuremad/” punnis”.
Diabeedi esmased tunnused on suukuivus, janu, urineerimise sagenemine, näljatunne ja samal ajal kehakaalu langus. Diagnoosi hilinemise korral võivad tekkida isutus, iiveldus, oksendamine, üldine nõrkus ja teadvusehäired, mida põhjustab kõrgenenud veresuhkur ja insuliini puudus. II tüübi diabeet on sageli asümptomaatiline ehk inimene ei pruugigi seda ära tunda.
Millised on hetkel olulisemad arengud ja suundumused
endokrinoloogia valdkonnas?
Endokrinoloogia eriala kõige suuremad arengud on seotud
diabeedi ja eriti II tüüpi diabeediga. Diabeedi kaasaegse käsitluse järgi ei
hõlma see haigus ainult veresuhkruväärtuseid ja mikrovaskulaarseid diabeedi
kaugtüsistusi. Nüüdisajal on diabeet väga kompleksne haigus, mis hõlmab pea
kogu organismi. Seetõttu on diabeediga patsiendi käsitlus väga ajamahukas.
II tüüpi diabeedi ravi on väga kiires arengus. Pidevalt tuleb välja uusi uuringuid ning arendatakse uusi ravimeid. Eesmärgiks patsientide parema tervise taastumine ja heaolu.
Millised endokrinoloogilised probleemid on Teie hinnangul
kõige „populaarsemad“ ja millised neist on Teile kõige „südamelähedasemad“?
Jätkuvalt kõige “populaarsemad” endokrinoloogilised probleemid
on kilpnäärmehaigused ning diabeet. Viimasel ajal on suurenenud ka nende
patsientide osakaal, kelle probleemid on seotud rasvumisega.
Mulle kui endokrinoloogile on kõige südamelähedasem diabeet. Samas on diabeediga tegelemine ambulatoorses olukorras keeruline, kuna korrektne käsitlus on ajamahukas. Diabeediga inimest tuleb vaadata kogu metaboolses aspektis, mitte ainult veresuhkruväärtuseid.
Mida saab inimene ise teha, et eelpool nimetatud probleeme
ennetada?
Paljusid endokrinoloogilisi probleeme ei ole võimalik
ennetada. Kuigi II tüüpi diabeedi haiguse tekkel on teatud roll geneetikal,
siis olulist osa mängib ikkagi inimese elustiil. Teisisõnu saab II tüüpi diabeeti
ennetada tervislike eluviisidega, milleks on regulaarne mitmekülgne toitumine, regulaarne
füüsiline koormus, normaalne ja piisav uni ning normkehakaalu stabiilsena hoidmine.
Kui palju teevad endokrinoloogid koostööd teiste erialade
arstidega?
Endokrinoloogid teevad peamiselt koostööd kirurgidega, kardioloogidega
ja nefroloogidega. Suguhormoonihäiretega tegelevad ka günekoloogid ja
androloogid vastavalt. Siduserialadeks saab pidada teatud juhtudel günekoloogiat ja
androloogiat.
Diabeedihaigete jälgimise osas on olulisel kohal perearstid, kes oskavad peamisi endokrinoloogilisi haigusi diagnoosida ning vajadusel suunata endokrinoloogi vastuvõtule.
Perearstide ja endokrinoloogide koostöö on väga oluline ka seetõttu, et diabeediga patsientide teised kroonilised haigused oleksid samuti jälgimise all ja käsitletud.
Mis on Teie jaoks raskeim ja mis on Teie jaoks parim arstiks
olemise juures?
Minu enda jaoks on isiklikult kõige raskemad need
situatsioonid, kus patsiendi ravimiseks puuduvad erilised võimalused või need olukorrad,
kus ravivõimalused on olemas ja need patsient saaks nendest ka reaalselt abi, kuid
patsient keeldub ravist ja selle põhjused jäävad arstile arusaamatuks. Parim
arstiks olemise juures on teadmine, et patsient on tänu minu tööle saanud
reaalselt abi.