Et sündivad lapsed oleksid oodatud!
Teismeeast menopausini
Dr Kelneri kinnitusel on Eesti turul kättesaadavate rasestumisvastaste vahendite valik mitmekülgne: kondoom, pillid, vask- ja hormoonspiraal, rasestumisvastane plaaster või tuperõngas ning implantaat. „Hormonaalsed vahendid on retseptiravimid, sobiv valik tehakse naistearsti ja patsiendi koostöös.“ Siiski peab tõdema, et väärarusaamasid on nii noorte kui soliidsemas eas naiste seas veel hormoonidega seonduvalt mitmeid. „Sotsiaalmeediast saadakse ühekülgset ja mitteteaduspõhist infot ning võetakse seda tõe pähe ja välistatakse enda jaoks hormoonid kartusest,“ tõdeb ta.
Vastuvõtul arutatakse üheskoos enne sobiva vahendi valikut, kas naine soovib ise kontrollida vahendit või tehakse valik, mille puhul võib 3-5-8 aastat olla mureta. „Kui naine soovib ise vastutada, siis sobivad igapäevaselt võetavad pillid, üheks nädalaks paigaldatav plaaster või tuperõngas. Kes soovib aga muretuid aastaid, sellele sobib emakasisene vahend. Samuti kui naine mainib ära, et teeb palju trenni ja plaaster võib kergemini lahti tulla basseinis, saunas või sagedasti rohkelt higistades, siis selle meetodi välistame. Tuperõngas aga ei sobi neile, kes ei soovi seda endale paigaldada või ei ole veel sugueluga alustanud.“
Dr Kelner lisab, et sobiva valiku tegemisel ei mängi alati rolli asjaolu, kas tegemist on sünnitamata või sünnitanud naisega. „Sünnitamata naistele paigaldatakse enamasti kõige väiksema suuruse ja hormoonisisaldusega spiraal.“
Samuti ei mängi rasestumisvastase vahendi valikul rolli see, kui regulaarset või ebaregulaarset suguelu elatakse. „See, kas mees käib välismaal nädalaid tööl või minnakse pikemale reisile, ei muuda vahendi valikut. Naise otsustada on, kas ta on valmis võimalikuks raseduseks või mitte. Pereplaneerimine tähendab seda, et tulevased lapsed on soovitud ja oodatud.“
Rasestumisest hoidumine ei ole ainus põhjus
Hormonaalseid vahendeid seostatakse miskipärast vaid rasestumisest hoidumisega, kuid tegelikult kasutatakse neid ka muul põhjusel. „Nende abil saame vähendada naisel menstruatsiooniaegseid veritsusi ja valusid, samuti reguleerida tsüklit. Pole harv juhus, kus 50+ naisele paigaldame hormoonspiraali verejooksude tõttu. Ka sterilisatsiooni järgselt, kui on vererohkete menstruatsioonidega probleeme, kasutatakse vahel hormoonspiraali veritsuste vähendamiseks.“
Noorte teismeliste puhul kasutatakse hormoonpille vajadusel akne ohjeldamiseks või menstruaaltsükli reguleerimiseks. „On emasid, kes tulevad murega, et mida teha, kui 14-15aastasel tüdrukul on menstruatsioon väga valus, kooli ja trenni minna ei saa verejooksu tõttu. Neid kaebusi saame leevendada hormoonpreparaatidega.“
Kui aga vastuvõtule tuleb naine vanuses 40-50, siis neile ütleb dr Kelner, et kuigi rasestumise võimalus vanuse kasvades väheneb ja võimalus edukaks raseduseks on väiksem, tuleb siiski menopausi saabumiseni valida usaldusväärne vahend. Kindlasti tasub rääkida arstile ausalt terviseprobleemidest ja elustiilist – näiteks ülekaalulisuse, kõrge vererõhu, auraga migreeni, suitsetamise või tromboosiohu puhul östrogeeni sisaldavat pilli naistele välja ei kirjutata.
„Kui oled alla 50, menstruatsioonid käivad, kuid ei soovi enam rasestuda, siis tuleb kasutada kindlasti veel rasestumisvastaseid vahendeid. Vanuses 50+ naistele julgen juba öelda, et võimalust iseeneslikult rasestuda ei ole. Tänased 50ndates naised näevad küll superhead välja ja tunnevad end hästi, mõni võib öelda, et nende perekonnas on viljakad naised, kuid ühtegi loomulikult rasestunud 50aastast ma siiani näinud ei ole.“
Valik eluks või aastateks, mitte kuudeks
Kindlasti ei ole SOS-pill regulaarne rasestumisvastane vahend, seda tohib kasutada hädaabina. „Ka ei soovita ma hormonaalset rasestumisvastast vahendit pidevalt vahetada. Ei ole mõtet vahetada lihtsalt uudishimust rasestumisvastaseid pille. Kõrvalmõjude tekkel muidugi teeme seda, kuid lihtsalt eksperimenteerida iga paari kuu järel ei ole mõtet. Samuti on väärarusaam, et aeg-ajalt peaks justkui laskma kehal „puhata”, pillidest või spiraalist pausi tegema.“ Ta lisab, et hormoonvahendite puhul taastub rasestumise tõenäosus mõnel juhul juba järgmisel kuul, teisel võib minna aga kauem. „Peame arvestama, et 20ndates ja 40ndates on ovulatsioonide esinemine ja rasestumise tõenäosus igas tsüklis samuti erinev.”
Kui aga naine enam kindlasti lapsi ei taha, siis on võimalik lasta end steriliseerida. „Eeltingimused, et võtame steriliseerimise jutuks, on naise vanus vähemalt 35aastat või tal on vähemalt 3 last olemas või kui rasedus ohustab naise tervist ning muud rasestumisvastased vahendid ei sobi.“
Sellisel juhul on võimalik eemaldada naisel üldnarkoosis mõlemad munajuhad. „Varem lõigati need läbi ja kõrvetati, kuid tänapäeval eemaldatakse, et vähendada munasarjavähi tekkimise tõenäosust. Peamine on mõista, et sterilisatsioon on lõplik otsus, mida tagasi pöörata ei saa. Et naine oleks oma otsuses kindel, antakse talle peale nõustamist aega vähemalt 30 päeva järele mõelda ning veel haiglas küsitakse enne operatsiooni üle, kas naine on oma otsuses kindel.“ Neil naistel, kel on olnud eelnevalt juba vähemalt kaks keisrilõiget, on võimalik kolmanda plaanilise keisrilõikega samaaegselt teostada soovi korral ka steriliseerimine.“
Dr Kelner sõnab lõpetuseks, et ei tasu ilmaasjata karta hormonaalseid rasestumisvastaseid vahendeid ning mõista, et tegemist pole pelgalt rasedusest hoidumisega, vaid sagedasti seotud ka mugavuse ja muude tervislike seisunditega, mida saame nendega ravida. „Abortide arv on Eestis õnneks üldjoontes vähenenud. Naistearsti ülesanne on anda infot ning soovitusi, kuid otsuse rasestuda või sellest hoiduda ning meetodi valib iga naine enda jaoks ise.“
Pilt:freepik.com