Füsioterapeut Liina-Mari Roolaht: „Probleemid tekivad üldjuhul siis, kui koormust on liiga vähe või liiga palju!“

Mis põhjustel peaks pöörduma Teie vastuvõtule?

Suures plaanis võiks olla juhtiv põhjus vastuvõtule pöördumiseks inimese enda soov ja valmidus tegeleda oma tervisega, parandamaks toimetulekut ja elukvaliteeti.

Peamised põhjused, miks inimene jõuab füsioterapeudi vastuvõtule, on üldjuhul erinevad skeleti-lihassüsteemi vaevused nagu valu, liikuvus- ja funktsioonipiiratus. Põhjuste hulgas võivad muuhulgas olla lihasvalu, venitused, rebendid, liigesprobleemid, ülekoormussündroomid, traumaatilised vigastused või hoopis tundlikkushäired, mis kõik pärsivad teatud määral normipärast toimimist ja üldist heaolu.

Füsioterapeut tegeleb nii funktsioonide taastamise, toetamise kui ka parendamisega ning aitab inimest suunata kogu teraapiaprotsessi vältel, saavutamaks individuaalseid eesmärke.

Kuigi füsioteraapia on oluline osa taastusravist, tegeleme teraapias suuresti ka luu-lihaskonna probleemide ennetamisega. Seda mõistes tasub rõhutada, et pöörduda võib aegsasti ega pea tingimata ootama kaebuste tekkimist või olulist süvenemist.

Millised on kõige "populaarsemad" probleemid, millega Teie juurde pöördutakse?

Pöördutakse nii ülekoormusvigastuste kui ka traumadega. Tihti esinevad tööasenditest tingitud kaela-õlavöötme lihaspinge kaebused ning üks sagedasemaid probleeme on alaseljavalu, mis võib olla nii akuutne, subakuutne kui ka krooniline.

Liigesprobleemidest on levinuimaks osteoartroos ehk liigeskõhre kulumine ning sellest tulenevad mured. Lisaks pöördutakse mitmete spordivigastustega, mis on suuresti põhjustatud ebaadekvaatsest koormusest ja/või valest tehnikast. Sarnast laadi vigastuste suurem esinemissagedus võib teatud määral oleneda ka hooajast. Talveperioodil näeb vastuvõtul enam traumasid, mis on tekkinud libedaga kukkudes, suveperioodil seevastu rohkem näiteks jooksuspordiga seonduvaid ülekoormusvigastusi.

Lisaks nimetatule pöördutakse minu vastuvõtule ka vaagnapõhja funktsioonide häirete tõttu, mispuhul võivad kaebusteks olla näiteks sagenenud/vältimatu urineerimine, inkontinents, raskendatud urineerimine/roojamine, põie/soole mittetäieliku tühjenemise tunne, vaagnaorganite allavaje või vaagnavalu.

Mida inimene ise saab selleks teha, et neid probleeme vältida?

Üldjuhul tekivad probleemid, kui koormust on kas liiga palju või liiga vähe. Esmalt saab alati kasvatada teadlikkust kehalise aktiivsuse mõjust tervisele ja vaadata üle oma senised liikumisharjumused. Kehaline koormus võiks olla regulaarne ja mitmekülgne. Koormuse kõrval tuleb aga meeles pidada ka taastumise olulisust. Vigastusriski minimeerimiseks tasub hoiduda äärmuslikest ja äkilistest muutustest.

Paljud kaebused on seostatavad töökeskkonna ja -laadiga. Nii-öelda sundasendite korral võiks võimalusel kohandada tööasendeid ja -võtteid ergonoomika põhimõtetele vastavalt. Ülekoormuse vältimiseks tuleks mõelda tegevuste vaheldumisele. Töö võib olla küll füüsiline, ent kui koormus on suur, ühekülgne, liigutused korduvad ja tegevus kestab pikka aega, võib teatud hetkel täheldada siiski kaebuste ilmnemist väsimuse foonil.

Milline patsient on Teie jaoks „ideaalne“?

Väga meeldiv on teha koostööd inimesega, kes on pöördunud vastuvõtule sooviga hoolitseda oma tervise eest ning on spetsialisti usaldades valmis teraapiasse panustama.

Oluliste muutuste nägemine võtab tihti aega ning nõuab kannatlikkust ja järjepidevust. Kui kaebused on viimase kümne aasta jooksul järk-järgult süvenenud, on mõistetav, et ka lahenduste leidmine võtab teatud aja.

Oma igapäevatöös aitate muuhulgas vaagnapõhja muredega patsiente. Mis ülesanne on inimese organismis vaagnapõhjalihastel ja miks neile on oluline tähelepanu pöörata? Kas vaagnapõhjalihaste probleeme esineb ainult naistel või ka meestel?

Vaagnapõhja ülesandeks on vaagnaelundite toetamine ning normipärase põie-, soole- ja seksuaalfunktsiooni tagamine. Vaagnapõhja moodustavad vaagnapõhjaorganid (kusiti, tupp, pärasool) ning pehmed koed (lihased, fastsiad, ligamendid).

Vaagnapõhjalihased ulatuvad häbemeluust õndraluuni ning tagavad normaalse struktuuri ja talitluse juures kusiti ja päraku suletuse, säilitavad rahuolekus puhketoonust ning lõõgastuvad, kui on urineerimis- ja roojamisvajadus. Muutused asetuses või talitluses mõjutavad kogu vaagnapõhja terviklikku toimimist.

Kaebused võivad tuleneda vaagnapõhjalihaste nõrkusest, kuid ka lihaste suurenenud pingeseisundist. Probleeme esineb ka meestel - neil on samuti vaagnapõhi ning vaagnapõhjalihased. Meesterahvastel on levinud sümptomiteks sagenenud urineerimisvajadus, uriinipidamatus, valu või erektsioonihäireid.

Millised on hetkel olulisemad arengud ja suundumused füsioteraapia valdkonnas?

Füsioteraapia valdkonna võimaluste paljususe tõttu on ka paralleelselt arenevaid suundi rohkem kui üks.

Jätkuvalt on üha laiemat kõlapinda saamas vaagnapõhja füsioteraapia, kuid mainimist tasub ka näo- ja suupiirkonnale keskenduv müofunktsionaalne teraapia, mis on samuti spetsiifiline ning nõuab spetsiaalset väljaõpet.

Üldine suundumus on tegeleda üha enam ennetustööga, et teaduspõhine informatsioon oleks inimestele kättesaadav ning kasvaks üldine teadlikkus, kuidas ennetada terviseprobleeme.

Viimase aasta arengutest võib välja tuua oktoobrist kehtestatud määruse, mille alusel on füsioterapeudid, kliinilised psühholoogid ja logopeedid võrdsustatud tervishoiutöötajaga, mis kindlustab terapeudile teiste tervishoiutöötajaga üheväärsed õigused ning kohustused.

Mis on Teie jaoks raskeim ja mis parim oma töö juures?

Teinekord on raske muuta inimese varasemaid harjumusi, veendumusi ja tõekspidamisi. Vanadest mustritest loobumine ja ümberõppimine näib tunduvalt keerulisem kui uute omandamine.

Üks parimatest hetkedest on näha inimese siirast rõõmu, naastes kindla igapäevategevuse või spordi juurde, mis on olnud pikka aega kaebuste tõttu piiratud või teostamatu.

Kust ammutate energiat ja motivatsiooni füsioterapeudina töötamiseks? Kuidas hoiate ennast vormis?

Energiat ja motivatsiooni igapäevatööks annavad suuresti kolleegid ja lähedased. Usun, et olles leidnud ennast kõnetava erialase suuna, pole õppimiseks vaja suurt motivaatorit eraldi otsida, kui huvi on reaalne.

Tööväliselt veedan aega sõpradega, spordin värskes õhus või peaaegu värske õhuga jõusaalis.

Võimaluse korral, enamasti suveperioodil, tegelen kiikinguga. Üle võlli kiikumine sai minu jaoks alguse üliõpilaste suvemängudelt ning pakub senini korralikku pingutust ja eneseületust. Kiiking nõuab head motoorset kontrolli, lihasjõudlust ja vastupidavust ning kindlat kükkimistehnikat.

Huvilised saavad kiikingut proovida avalikel üritustel, nt kiikingunädalatel, kui kiiged on püstitatud keset linna. Korraldatakse ka kiikinguvõistlusi, seni kõige traditsioonilisem formaat on kiikumine aiste pikkuse peale.