Günekoloog dr Maarja Viitamees: „Hormonaalset kontratseptsiooni ei peaks pelgama!“

Millal ja mis põhjustel peaks pöörduma Teie vastuvõtule Medita kliinikusse?

Oma vastuvõtule ootan kõiki naisi, kes soovivad oma tervist kontrollida või kellel esineb günekoloogilise poole pealt kaebusi. Nende kaebuste hulka kuuluvad näiteks tsüklihäired, alakõhuvalud, põletikule viitavad sümptomid (sügelus, suurenenud voolus), üleminekuea kaebused ja muu.

Naistearsti vastuvõtule võib pöörduda ka sugulisel teel levivate haiguste osas kontrollimiseks või kontratseptsioonialaseks nõustamiseks. Kindlasti on oodatud ka rasedad, nii esmaseks raseduse tuvastamiseks kui ka raseduse jälgimiseks.

Millised günekoloogilised probleemid on Teie hinnangul kõige „populaarsemad“ ja millised neist on Teile kõige „südamelähedasemad“?

Kõige sagedamini näeb günekoloogi vastuvõtul naisi, kellel on menstruaaltsükli häired, erinevad põletikud või alakõhuvalud. Tsüklihäire korral võib olla kaebuseks nii menstruatsioonide ära jäämine, samuti väga sagedased määrimised või vererohked menstruatsioonid. Põhjused nende kaebuste tekkimiseks võivad olla väga erinevad. 

Järjest rohkem tuleb vastuvõtule ka naisi viljatusprobleemidega. Laste saamist lükatakse edasi, arvestamata nii-öelda bioloogilist kella. Peale 35. eluaastat hakkab viljakus vähenema, aga praegu jõuavad naised sageli alles 30ndate lõpus pere planeerimiseni.

Samas käib minu vastuvõtul suhteliseltvähe üleminekueas naisi. Perimenopausile iseloomulikke kaebusi esineb ca 60% naistest (peamiselt vasomotoorsed sümptomid) ja hormoonasendusravi võiks paljude nende naiste elukvaliteeti oluliselt parandada. Eestis kasutatakse võrreldes muu maailmaga väga vähe hormoonasendusravi. Põhjuseks on ilmselt naiste hirm hormoonide ees, kuid eelnevalt võimalike vastunäidustuste välistamisel on hormoonasendusravil rohkem plusse kui miinuseid.

Mida naised ise teha saavad, et eelpool nimetatud probleeme ennetada?

Naistehaiguste tekkeriske aitavad vähendada eelkõige tervislikud eluviisid - piisav liikumine, tervislik toitumine ja liigsest stressist hoidumine. Suur stress ja ülekaal võivad olla näiteks menstruaaltsükli häirete põhjuseks. Ülekaal, suitsetamine ja stress mõjutavad ka viljakust. Samas kõiki haigusi tervisliku eluviisiga muidugi ära ei hoia.

Kui sageli tuleb günekoloogidel tegeleda väärarusaamade ümberlükkamisega patsientide tervisega seonduvalt?

Mulle tundub, et tegelikult on naised oma keha toimimise ja rasestumisvastaste vahendite koha pealt järjest targemad. Koolides on seksuaalharidus ja internetist leiab väga palju informatsiooni. Samas võib internetis sattuda ka väga kallutatud informatsiooni otsa.

Viimasel ajal on väga paljudel naistel suur hirm hormonaalsete vahendite ees, seda nii kontratseptsiooni kui ka hormoonasendusravi poole pealt. Olen märganud meedias hormonaalse kontratseptsiooni vastast kampaaniat - oma loo räägivad ära naised, kes on saanud trombi või on tekkinud muud mittesoovitavad kõrvalmõjud. Samas on väga palju naisi, kelle elukvaliteet on tänu hormonaalsele kontratseptsioonile oluliselt paremja kes kasutavad neid ravimeid ohutult pika aja jooksul.

Hormonaalse kontratseptsiooni osas levivate väärarusaamade osas olen ka patsientidele selgitustööd teinud. Samas ma otseselt kedagi hormonaalse kontratseptsiooni mittekasutamise osas ümber veenda ei ürita. Selgitan, millised on võimalused ja millised on riskid antud patsiendi puhul ja siis saab patsient juba ise selle otsuse teha.

Kas Teie patsientide seas on olnud ka neid, keda Te ei ole saanud aidata? 

Kindlasti on. Esmalt meenuvad viljatuse probleemidega patsiendid. Kahjuks on nii, et kõik naised, kes last soovivad, ei ole võimelised rasestuma või rasedust lõpuni kandma ka hoolimata ravist.

Kas olete pidanud oma töös kokku puutuma ka meeste probleemide lahendamisega?

Mina isiklikult olen meeste probleemide lahendamisega pidanud suhteliselt vähe kokku puutuma. Meenuvad vast ainult need korrad, kus seksuaalsel teel levivate infektsioonide diagnoosimisel on vajalik ka partnerile ravi määrata.

Meeste probleemidega puutuvad ehk rohkem kokku viljatusraviga tegelevad naistearstid, sest siis on vaja hinnata mehe ja naise kui paari tervislikku seisundit.

Mis on Teie jaoks raskeim ja mis on Teie jaoks parim arstiks olemise juures? Mis Teid võlub günekoloogia juures?

Minu jaoks on arstiks olemise juures raskeim suur vastutus ja sageli ka mure oma patsientide pärast. Paraku võtan tihti ka selle mure koju kaasa. Parim on kindlasti see, kui saad inimest aidata ja tema elukvaliteeti paremaks muuta.

Valisin selle eriala, kuna günekoloogia piires on võimalik tegeleda nii kirurgia kui ka ambulatoorsete vastuvõttudega. Lisaks pakkus huvi ka sünnitusabi ja raseduspatoloogia.

Kuhu Teie hinnangul günekoloogia valdkond suundumas on?

Nagu kogu meditsiinis üldse, siis ka günekoloogiat mõjutab tehnoloogia areng. Näiteks muutuvad järjest paremaks naistearsti töös palju kasutust leidvad ultraheli aparaadid.

Tänu sellele on tohutult arenenud näiteks loote sünnieelne diagnostika.