Kui põlv teeb muret ehk avameelselt põlveliigese probleemidest
Trauma ja kulumine
Nii toob ortopeed esile, et kõige levinumad on põlvemeniski vigastused ja sidemete rebendid. Kui esimese korral on võimalik patsienti päevakirurgia raames aidata, siis ligamentide rebendite korral pannakse esmane leevendav ravi peale ning suunatakse patsient edasi mõnesse suurhaiglasse.
Siinkohal lükkab dr Kikas ümber arusaama, et tegemist on vaid elukaare teises pooles esinevate probleemidega. „Kindlasti mitte. Erinevaid traumasid esineb igas eas ning siinkohal ei räägi me ekstreemspordist. Ka väike nihestus või nikastus libedal pinnal, ka kükkist püsti tõusmine võib lõppeda kehvasti. 90% juhtudest on tegemist spordi- või töötraumaga, harva liiklusõnnetusega.“ Vanemad inimesed jõuavad ortopeedi vastuvõtule muidugi ka põlveliigese kulumise tagajärjel. Esineb ka põlve kõhrehaigusi, mis on tingitud geneetilisest soodumusest ning on anatoomiline eripära.
Perearstile, siis ortopeedile
Ortopeed soovitab kaebuste tekkel pöörduda võimalikult kiiresti perearstile. „Perearst laseb teha vajalikud esmased röntgenuuringud ning teeb vaatluse. Kindlasti on see vajalik, kui põlv on lukus või periooditi lukus, esineb konstantne ehk pidev turse või siis valu. Kui perearsti poolt määratud esmane ravi – põletikuvastased ravimid, elektriravi ja füsioteraapia ning soovitatud koormuse vähendamine – ei anna leevendust, on näidustus suunava saatekirja alusel pöörduda ortopeedi vastuvõtule.“
Medita kliinikul on Tervisekassaga sõlmitud leping, mis tähendab seda, et ravikindlustatud patsiendid pääsevad suunava saatekirja alusel vastuvõtule, makstes vaid riiklikult kehtestatud visiiditasu.
„Soovituslik oleks, et ortopeedi vastuvõtule tulles oleks perearstil tehtud juba röntgenpilt. Seda põlveliigesest kahes suunas püsti seistes. Siin vaatame patsiendi üle, viime läbi kliinilise testimise, tehakse MRT. Näidustuse korral opereerime päevakirurgia raames.“ Medita kliinikus on tagatud operatsioonijärgne jälgimine, sealhulgas õmbluste eemaldamine kogenud haavaõe poolt ning füsioterapeudi vastuvõtt. Samuti on olemas vajadusel kiire ortopeedipoolne järelkontroll.
Keerulisemate juhtumite korral, näiteks põlveliigese endoproteesimine, on perearstil vaja ortopeedi näidustust. „Diagnoosime vajaduse ning patsiendi kvalifitseerumise endoproteesimisele, peale mida alustab perearst juba konkreetset endoproteesimise teekonda ning saadab patsiendi konsultatsioonile mõnda teise raviasutusse, kus on Tervisekassa poolt toetatud endoproteesimine. Patsiendi omal rahakotil on seda võimalik teha ka mõnes erakliinikus.“
Ka hilisemas eas saab põlveprobleemidele leevendust
Vanemas keskeas ja hiljem jõutakse ortopeedile kahe levinud põhjusega: esmalt meniski kahjustus, lisaks kõhre kulumine ja selle tagajärjel tekkinud artroos, mida saab leevendada konservatiivse raviga.
„Üheks osaks sellest on hormoonravi ehk süstimine, mida saame koheselt Medita kliinikus vastuvõtul teha. Teeme nii liigesesiseseid hüaloroonhappe süste kui glükokortisoidsüste. Valik, millist eelistada, sõltub konkreetsest patsiendist ja tema probleemist. Süsti järgselt tunneb patsient valu vähenemist, samuti saame nõnda aeglustada haiguse kulgu.“ Ta lisab, et esmajärjekorras pakub see ravimeetod abi artroosihaigetele.
Ortopeed paneb südamele, et mida varem tulla, seda efektiivsem on ravi. „Kindlasti ei tohiks oodata ja loota, et haigus läheb üle. On suur vahe, kas alustame raviga haiguse varajases staadiumis või hiljem. Kui tekib ükskõik milline sümptom – valu ja paistetus põlves, ka põlveõndlas – siis on mõistlik pöörduda perearstile baasravi saamiseks ja sealt suunatakse juba vajadusel ortopeedile edasi.“