Kus häda suurim, seal abi käeulatuses

Käekirurgia valdkonda kuulub tema sõnul mitmeid esmapilgul ehk pisimuredena näivaid, kuid inimeste elukvaliteeti tunduvalt halvendavaid labakäe- ja randmeprobleeme. „Neid on võimalik lahendada päevakirurgia raames ning et Medita kliinikul on Tervisekassaga leping, on vastuvõtule tulek samadel alustel nagu mujal. Patsiendil tuleb maksta vaid riiklikult kehtestatud visiiditasu,“ selgitab dr Šavel.

Kui sõrmed surevad ära…
… siis võib ortopeedi sõnul olla põhjuseks randme- ehk karpaalkanali sündroom. „Randme peopesa poolsel osal asub väikestest randmeluukestest moodustatud kanal, mida läbivad labakäe painutaja- kõõlused ning keskpidine ehk mediaannärv. 

Viimane hargneb ning annab tundlikkuse esimesele kolmele ja poolele neljandale sõrmele. Karpaalkanalit ühes kõõluste ning närviga katab sidekoeline karpaalside. Kui see pakseneb või tekib kõõlustuppedel ja ümbritseva pehme koe turse või toimuvad mingil põhjusel, näiteks vanusega randmeluukeste liigeste muutused, jääb karpaalkanalis ruumi väheks ning närv võib pitsuda. Selle tulemusel halveneb närvi verevarustus ning esimesel kolmel ja poolel neljandal sõrmel võib tekkida nn sipelgate jooksmise või sõrmede ärasuremise, tuimuse tunne.

Esmane ravi on sel puhul konservatiivne: käelise koormuse, sarnaste korduvate liigutuste vähendamine, öisel ajal sirge randmetoe ehk ortoosi kandmine, füsioteraapia – sealhulgas närvi libistusharjutused. Kui eelnev ei aita, on mõistlik perearstil, taastusraviarstil või neuroloogil suunata patsient EN(M)G-elektroneuro(müo)graafia uuringule, kus väikeste elektriimpulsside abil uuritakse närvi bioelektrilisi omadusi. Kui uuringul leitakse, et tegemist on keskmises või raskes astmes närvikahjustusega, siis ootan patsienti enda juurde vastuvõtule. Keskmises raskusastmes närvikahjustuse korral on üldiselt eelistatult ravivalikuks hormoonsüst või kui see leevendust ei too, siis operatsioon. Raske karpaalkanali sündroomi korral on üldiselt eelistatud operatiivne ravi.“

Operatsiooni käigus lõigatakse paikse tuimestusega randmeside läbi, see iseenesest närvi ei ravi, kuid närvile nii-öelda ruumi juurde andmisega hakkab närvi verevarustus paranema ning tavaliselt hakkab ka närv taastuma – see võib võtta aega päevadest poole aastani või enamgi. Vahel närv täielikult ei taastu ning teatud tuimuse tunne või ebamugavus võib jääda püsima. Enamasti taastub keskpidine närv dr Šaveli kinnitusel üsna hästi, eriti kui patsient teeb operatsioonijärgselt sõrmedele mõeldud võimlemisharjutusi ega koorma kätt veel umbes 1 kuu.

Kui sõrm plõksub…
… võib tegemist olla sõrme painutajakõõluste paksenemisega. „Sellisel juhul ei mahu kõõlus hoidesideme sees hästi liikuma ning võib omakorda muutuda painutamisel või sirutamisel valulikuks, vahel isegi kinni/lukku jääda. Sõrme jõuga liigutades võib tekkida plõksumine. Esmane ravi on sõrme vähesem koormamine ning ööseks sirgena lahastamine. Kui füsioteraapia ei aita, siis ootan vastuvõtule. Lahenduseks võib olla hormoonsüst, kui sellest on abi vähe, siis kirurgiline ravi.“

Kui ranne on valulik pöidla sirutamisel...
... võib ortopeedi sõnul olla põhjuseks De Quervaini sündroom. „Enamasti lahendatav konservatiivse raviga – füsioteraapia ja pöidlatoega randmeortoosiga kergemate juhtumite korral. Enamasti leevendub see haigus ise, harvadel tõsisematel juhtudel vajab aga hormoonsüsti või veel harvem kirurgilist sekkumist.“Kui randmele või labakäele tekib inetu nahaalune „muhk“…

… siis võib olla tegemist ganglioni tsüstiga ehk eesti keeles kooljaluuga, mis on justnagu nahaalune songalaadne kotike, kuhu koguneb liigese- või kõõlustupe vedelik. Inetu ja ebamugav ganglion võib tekkida trauma tagajärjel, kuid ka niisama. „Kui ei valuta ega sega, siis ei pea midagi tegema – see kaob tavaliselt ise – eriti, kui selle suurus pidevalt muutub vastavalt käe koormamisele. Kui moodustis püsib siiski pikemalt ja hakkab igapäevaelu häirima, siis püütakse seda esmalt nõelaga tühjaks tõmmata ehk punkteerida. Selle järgselt on soovitatav paar nädalat kanda ganglioni kohal elastiksidet, mis aitab taastekke riski vähendada. Kui see ei õnnestu või ganglion tekib taas, siis võib seda operatsiooni käigus eemaldada. Tuleb arvestada, et ganglion võib nii punkteerimise kui operatsiooni järel üsna suure tõenäosusega uuesti tekkida.“

Kui peopessa tekivad sõlmekesed ja väädid…
… siis võib olla põhjuseks nn viikingite haigus ehk Dupuytreni kontraktuur. Ortopeed selgitab, et tegemist on healoomulise peamiselt päriliku haigusega, täpsemalt nahaaluse sidekirme paksenemisega. „Probleemiks on peopessa ja sõrmedele tekkivad nahaalused sõlmekesed ja väädid, mis kuude-aastate jooksul hakkavad takistama sõrme(de) sirutamist. Siiski tasub meenutada, et see ei ole kõõluste haigus. Kui kämbla ja sõrmelüli (sõrmenuki) vahelise liigese sirutus on häiritud ja sõrme(de) sirutuspuudulikkus on ~30 kraadi või enam, on vajadus invasiivseks raviks. Kodus on lihtne teha test: kui peopesa ei ole enam võimalik täielikult lauale toetada, sest sõrm(ed) ei sirutu täielikult, on aeg tulla vastuvõtule. Ravivariantideks on miniinvasiivne nõelaga väätide lõhustamine või raskematel juhtudel lahtine kirurgiline operatiivne ravi. Ravivaliku otsuse teevad arst ja patsient üheskoos.“

Ootame ennekõike operatsioonile
Dr Šaveli sõnul oodatakse vastuvõtule lisaks eelpoolnimetatule erinevate sõrme- või labakäe healoomuliste väiksemate kasvajate ning uudismoodustistega kimpus olijaid. Neist paljude probleemide korral on võimalus aidata patsienti Medita kliinikus päevakirurgia raames.

„Perearst soovitab patsiendile üldjuhul esmalt konservatiivse ravi võimalusi ning kui koormuse pikemaaegsem vähendamine, valitud ravim, ortoos ning taastusravi leevendust ei too, võib patsiendi suunata ortopeedi vastuvõtule hindamaks kirurgilise ravi võimalust. Ennekõike ootan vastuvõtule juba operatsiooni vajavaid patsiente, siis saame hoida vastuvõtu järjekorra olulisemalt lühema neile, kes tõesti kirurgilist abi vajavad.“