Lümfiteraapia aitab turset alandada ja parandab elukvaliteeti
Medita kliiniku Tallinna keskuses ootab patsiente nõustamisele füsio- ja lümfiterapeut Marit-Jenna Seppar. Tema kinnitusel on valdkond kompleksne, hõlmates nõustamist, teraapiat ja liikumisravi. „Mõni patsient käib siin vaid korra, teine aastaid.“ Iga patsient ja tema mure on erinev, kuid mis neid ühendab – see on soov lümfiturset alandada ja seeläbi elukvaliteeti parandada.
Hetkel on võimalik lümfiteraapiasse pöörduda tasulisele vastuvõtule, seega saab tulla ilma suunava saatekirjata.
Põhjuseid on erinevaid
Vastuvõtule võib nõustamiseks pöörduda iga tursega võitlev inimene. „Meie eesmärgiks on nii ennetus kui toetav ravi. Tõsi on, et lümfiteraapiast räägitakse veel vähe, inimestel puudub selle valdkonna kohta piisavalt infot.“
Lümfiterapeudi sõnul on põhjuseid mitmeid, mille puhul võib tekkida igapäevast elukvaliteeti mõjutav turse. Esmalt onkoloogilised haigused, mille üks kõrvaltoime võib olla lümfiringega seonduvad probleemid. Näiteks rinnavähi puhul kaasneb lümfisõlmede eemaldamisel tihti käeturse, millega keha saab esialgu ise hakkama, kuid ühel hetkel vajab siiski antud probleem lümfiterapeudi abi.
Turset tekib ka trauma- või operatsioonijärgselt. „Üks levinumaid on põlve endoproteesimise järgne turse, mille puhul võib iseenesest mittetaanduv turse oluliselt piirata põlve liikuvusulatust. Isegi kui on teada, et traumast taastumise või haiguse tõttu manustatava ravimi kõrvalmõjuna võib lümfiturse tekkida, siis see ei tähenda, et sellega peaks leppima.“ Lümfisüsteemi ülekoormus ja töö häirumine võib tekkida ka ajapikku, mistõttu tasub võimalustega kursis olla.
Lümfiterapeut lisab, et vahel esineb ka kaasasündinud lümfisüsteemi arenguhäireid, näiteks on lümfisooned tavapärasemast kitsamad. „Ka siin saame erinevate ravivõimalustega elukvaliteeti parandada.“
Tulemus ei tule kiirelt… või vahel siiski
Marit-Jenna Seppar selgitab, nii nagu on iga patsient erinev, on seda ka tema probleem. Seetõttu on keeruline määratleda, kui kaua kulub aega esimeste ravitulemuste nägemiseks. „Lühiajaline toetav skeem on abiks näiteks liigese trauma- või opijärgse liikuvuse taastamisel. Samas võib ravi olla mõnel juhul ka elukestev. Siinkohal on inimese enda valmisolek ja panus üliolulised.“
Ta selgitab, et vastuvõtule jõudes toimub esmalt hindamine: millised on tursepiirkonnad, tekkepõhjused, teraapiat takistavad tegurid, lisa ravivõimalused. Seejärel tehakse vajalikud testid ning pannakse paika teraapiaplaan.
Raviviise on füsioterapeudi sõnul mitmeid. Esmalt kompressioonravi: vajaliku survetugevusega varrukate, põlvikute või sukkade kandmine või jäseme sidumine kompressioonsidemetega. Kompressioonravi on esimesel kohal, kuna mõnel juhul määrab see koguni 80% lümfiteraapia tulemuslikkusest. „Õige surve on alati alt ülespoole nõrgenev, jala puhul labajala juures tugevam, reie juures nõrgem. Selliselt jälgime lümfivedeliku liikumist ning soodustame turse alanemist.“
Teiseks lümfiteraapia komponendiks on manuaalne lümfidrenaaž ehk käsitsi tehtav lümfimassaaž. „See on õrn ja rütmiline, jälgib lümfisüsteemi anatoomiat ja soodustab kiiremat lümfivoolu. Võib kiirendada isegi 10-12 korda ja mõnel juhul on juba 20 minuti pärast tulemusi näha.“
Kolmandaks kompleksse füüsikalise turseravi osaks on liikumisravi. „Lümfisüsteem vajab lihaspumba tööd,“ selgitab Marit-Jenna Seppar, lisades, et veresoonkonnal on süda, mis paneb verd süstemaatiliselt ringi liikuma. Lümfisüsteemil aga selline pump puudub, mistõttu käivad korraliku lümfiteraapia juurde alati lihaste tööd hõlbustavad harjutused.“
Lisaks kasutatakse vahel ka aparaatset lümfimassaaži, kus võetakse kasutusele mitmekambrilised käe või jala mansetid. Kvaliteetsetel aparaatidel on võimalik igas kambris seadistada eraldi rõhutugevust, mis annab võimaluse läheneda teraapias patsiendikeskselt. Kambrid täituvad rõhuga, surudes jäseme kokku ning vabastavad seejärel aeglaselt surve. Surve on samuti altpoolt üles nõrgenev, jälgides õiget lümfivoolu suunda.
Ta tõdeb, et patsiendi roll on kõigest hoolimata esmaoluline. „90% ajast on inimene oma haigusega omapäi ja nõnda sõltub tema tegevusest või tegevusetusest meie ühise teraapia tulemus. Kuigi tänapäeval suudab tehisintellekt keerulisele küsimusele mitme sekundiga vastuse leida, on tervisemuredega siiski mõistlikum pöörduda spetsialisti poole. Nii saate tagasi südamerahu ning tegutsete tervise huvides.“