Medita kliinikus avati Ilmar Kruusamäe maalide näitus
Medita kliiniku suures ooteruumis on alates esmaspäevast eksponeeritud tunnustatud kunstniku Ilmar Kruusamäe maalide näitus sarjast "N-aine".
Aktimaalide puhul kasutab kunstnik peamiselt sinist ja punakas-pruuni õlivärvi. Maalitud on natuurist. Torsod rõhutavad modellide anonüümsust.
Kunstnik on ise oma aktimaalide kohta öelnud: „Olen enamikule kunstihuvilistele tuntud kui hüperrealist ja portreemaalija, mistõttu on aktimaalide liin „N-aine” mulle niiöelda „käetreeninguks”. Ühte suurt hüpperrealistlikku portreed teed neli kuni kuus kuud. Aga see aktimaal on nagu sportliku trenni tegemine. Näed tulemust palju kiiremini ja saad vormi kontrollida palju lühema aja jooksul, mitte nii, et alles nelja kuu pärast selgub, kas pilt õnnestus või mitte.“
Soovi korral on võimalik eksponeeritud aktimaale soetada maksumsuega 400 eurot.
Kunstnik Ilmar Kruusamäe on sündinud 1957. aastal Tartus. Alates 1988 Eesti Kunstnike Liidu liige. Samal aastal asutas koos Peeter Alliku, Albert Gulgi ja Priit Pangsepaga Kursi Koolkonna, mis on tänaseni tuntumaid Eesti kunstirühmitusi.
Tema teosed on Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi, Oslo, Jaapani, Egiptuse ja USA erinevates kunstikogudes. Vahepeal kasutas Kruusamäe pseudonüümi Viljar Valdi.
Kunstniku kohta ütleb Eesti Kunsti Bibliograafiline leksikon lühidalt, et ta õppis vahemikus 1976-1980 Tartu Ülikooli kunstikabinetis, tema loomingus on hüperrealistlikud portreed ja figuurikompositsioonid, allegoorilised loomamaalid ja grotesksed poliitilised maalid, viljelenud graafikat, joonistust, kollaaži, installatsiooni ja skulptuuri.
Viimastel aastatel on kunstniku nö firmamärgiks hiiglaslikud karakterportreed kultuuritegelastest (Kursi koolkonna liikmed, Hando Runnel, Sven Kivisildnik, Arvo Kukumägi, Matti Milius, Valdur Ohakas, Alfred Kongo, Andrus Kasemaa, Ants Juske jpt.).
Portreede kõrval on eesti kunstimaastikul teenimatult varju jäänud 80-ndate keskpaigast alguse saanud allegooriliste loomamaalide sari, mis aga pöördvõrdeliselt on seda suuremat tähelepanu leidnud mitmete väliskuraatorite silmis.
Loomingut läbiva joonena jõuab siiagi kunstniku absurditunnetus ja boshilik grotesk. Teemaks endiselt kunstnikku köitev inimloomus. Paranoilise tsensori eest peidetud vihjed 1980-ndate alguse töödes asenduvad karikatuursete otseütlevate jutustustega „loomade farmist“.
Medita kliinik