Intervjuu meestearst dr Kristo Ausmeesiga

Uuringute järgi tuleb erektsiooniprobleeme elu jooksul ette pea kõigil meestel. Kui seda juhtub aeg-ajalt, ei pruugi tingimata muretseda, kui erektsioonihäired on aga pidevad, tasub kindlasti abi otsida.

“Kui kraan tilgub, kutsutakse torumees. Kui auto tõrgub, minnakse teenindusse. Kui põlves on valu või tekkinud on seksuaalhäire, tuleb minna arstile,” ütleb meestearst dr Kristo Ausmees.

Ta nendib, et ravimata erektsiooniprobleemid võivad põhjustada stressi, mõjutada enesekindlust ja tekitada mõrasid paarisuhtes. Lisaks võivad raskused erektsiooni saavutamise või säilitamisega olla märk sellisest terviseseisundist, mis vajab tingimata arstide sekkumist ja ravi.

Missugused on erektsioonihäirete levinumad põhjused?
Dr Ausmees selgitab, et erektsiooniprobleemid jaotatakse üldiselt kolme rühma: elustiiliga seonduvad erektsiooniprobleemid, mentaalsete ehk psühhogeensete faktorite põhjustatud erektsiooniprobleemid ja orgaanilised faktorid.

Elustiilifaktorid on muidugi tubaka, alkoholi ja teiste mõnuainete tarvitamine, vähene liikumine ning ravimite kasutamine. Mentaalse poole pealt toob Ausmees välja probleemid paarisuhtes, stressi ning väsimuse ja ka depressiivse või sotsiaalselt kehva keskkonna.

Orgaanilised erektsioonihäirete põhjused on vaskulaarsed ehk verevarustusega seotud terviseprobleemid (nt kõrge vererõhk), hormonaalsed ja neurogeensed ehk närvidega seotud haigused. Mainimata ei saa jätta ka eesnäärmega seotud põhjuseid, nagu näiteks eesnäärme suurenemine või põletik eesnäärmes ja seda ümbritsevates kudedes.

Kas patsient usub arsti?
Küsimusele, kas androloogi vastuvõtule jõudnud mehed juba oskavad aimata, mis võib nende muresid põhjustada, vastab dr Ausmees, et patsiendid on üldiselt väga targad, ainult et pahatihti aitab dr Google neil endale vale diagnoosi panna.

“Patsientidele tuleb kahjuks jätkuvalt üllatusena, et erinevate tervisehädade, ka erektsiooniga seotute põhjus on tihti nende enda elustiil – terviseprobleeme võivad tekitada suitsetamine, ülekaal, vähene liikumine, alkohol. Kui ikka tehakse pakk suitsu päevas, lisaks juuakse mõned õlled, ei viitsita liikuda ja vaadatakse selle asemel kodus telekat, tahaks öelda, et kulla sõber või sõbranna, kui need asjad oleks teisiti, siis tõenäoliselt ei istuks sa arsti vastuvõtul ja ei oleks kroonilisi haigusi, ravimite tarvitamist ja ka seksuaalelu häireid. Või isegi kui oleks, oleks need palju leebemad ning ravigi oleks sootuks efektiivsem ja odavam kui praegu,” mõtiskleb Ausmees.

Ta täpsustab, et väga paljud arstile pöördujaid siiski mõistavad arsti selgitusi ning põhjuse ja tagajärje seost. Paljud ka soovivad oma käitumist muuta. Paraku on nõnda, et taipamine võib olla jäänud veidi hiljaks, ent aega tagasi ei keera.

Kui arsti poole pöördub noor mees, kellel on erektsiooniprobleemid, ja ta loobub suitsetamisest ning tarbib vähem alkoholi, siis suure tõenäosusega lahenevad ka seksuaaleluga seotud probleemid. Seda muidugi juhul, kui need on tingitud elustiilist. Kahjuks on aga loodus seadnud nõnda, et elustiilifaktoritest tingitud (erektsiooni)probleemid enamasti nooruses ei avaldu ja seetõttu võib arusaam elustiili muutmisest jõuda kohale liiga hilja.

“Kui umbes 50–60aastane mees tuleb arsti juurde plaaniga elustiili muuta, enam ei suitseta, jätab maha õllejoomise, hakkab rohkem liikuma, siis suure tõenäosusega sellega kõiki terviseprobleeme täiesti ära ikkagi ei lahenda. Küll võib see vähendada edasist süvenemist ja on seetõttu siiski tervitatav,” selgitab Ausmees.

Ta lisab, et nooremate meeste puhul on erektsiooniprobleemid sageli seotud ka mõne põhihaiguse raviks võetavate ravimitega, näiteks võib selline kõrvalmõju olla diabeedi- või vererõhuravimitel. Üks ravimirühm, mis seksuaalelu võib mõjutada, on ka kõrvetisi leevendavad või mao ülihappesust vähendavad ravimid.

Nii diabeet, kõrge vererõhk kui ka mao ülihappesus on suures osas elustiilihaigused ja kui inimene on pidanud ravimeid, mis neid tõbesid kontrolli all hoida aitavad, võtma näiteks paarkümmend aastat, siis kõiki kõrvalmõjusid paraku päris tagasi keerata ei saa.

“Üks asi viib sageli teiseni ja nõnda probleemid kahjuks aina süvenevad. Noorele inimesele aga annad nõu, ta muudab elustiili ja peaaegu kõik on võimalik. Vanemate puhul muudab see midagi totaalselt väga harva. Küll aga on väga oluline ikkagi üks lihtne tõde – kaalulangus muudab enamasti tervise ikka paremaks. Seda ka vanemaealistel,” rõhutab dr Ausmees.