Neuroloog dr Eve Toots: „Ärge laske välja kujuneda kroonilisel valul!“
Minu vastuvõtule pöörduvad erinevas eas patsiendid peaasjalikult erinevate kehaosadega seotud valudega, olgu selleks pea-, kaela- või alaseljavalu.
Lisaks tegelen regulaarselt patsientidega, kellel on epilepsia või selle kahtlus, Parkinsoni tõbi või selle kahtlus, Alzheimeri tõbi või selle kahtlus, sclerosis multiplex või selle kahtlus, pearinglus, lihasdüstroofiad, mäluhäired või dementsuse kahtlus.
Neuroloogina soovitan oma kaebustega pöörduda esmalt perearsti poole, kes annab esmase hinnangu terviseprobleemile, korraldab vajadusel uuringud ning teeb seejärel kaalutletud otsuse ravi jätkamiseks vastava eriala spetsialisti juures.
Tänapäeval on võimalik paljusid neuroloogilisi haigusi diagnoosida ja ravida ambulatoorselt. Näiteks esineb patsientidel sageli karpaalkanali sündroom, mille puhul tekib randmekanali ehk karpaalkanali ahenemisel surve keskpidisele närvile. Patsiendil tekivad peopesas asuvates lihastes ja sõrmedes tundlikkuse ja liigutamise häired ning tulemuseks on valusad käed, käte suremistunne, tuimus ja valu, mis on ägedam just öösiti.
Probleemi saab lahendada mitmeti, olgu selleks ravivõimlemine, tugilahase kasutamine, tablettravi või kirurgiline sekkumine. Minu ambulatoorse vastuvõtu käigus on võimalik teostada ka karpaalkanali blokaadi. Selle protseduuri ajal süstitakse käe karpaalkanalisse kortikosteroide, mille tulemusena turse väheneb ja haigusnähud üldjuhul taanduvad.
Mida saab inimene ise teha, et neuroloogilisi probleeme ennetada?
Kõik algab ikkagi inimese enda valikutest, millele avaldab olulist mõju igapäevane elu- ja töökeskkond.
Näen oma igapäevatöös, et paljudel juhtudel on terviseprobleemide algallikaks töökeskkond, sest palju on sundasendeid, mis võivad tekitada olulisi vaevusi. Samuti võivad probleemid olla seotud üldiselt elukorraldusega, olgu selleks kasvõi halvad magamistingimused või vähene igapäevane liikumine ja sportimine.
Neuroloogilised häired võivad olla ka päriliku eelsoodumusega.
Nende varajasel diagnoosimisel õnnestub aga sageli ennetada või
leevendada haigustega kaasnevaid tüsistusi ning haige
elukvaliteeti hoida.
Oluline on rõhutada, et inimesed peaksid tegema kõik selleks, et
välja ei kujuneks krooniline valu. Kroonilise valu puhul on
valutundlikkus ehk valulävi langenud ja kui valu kauaks püsima
jääb, võib valusümptom areneda omaette haiguseks.
Olen tähele pannud, et aja jooksul on hakanud erinevad haigused avalduma teisel kujul kui varasemalt ning järjest rohkem on „salapärase“ või hiiliva kuluga haigusi. Arsti jaoks võib olla selline olukord frustreeriv, sest ei saa patsienti kiiresti aidata, kuid samas võib see olukord olla ka põnev, sest tuleb omal moel teha detektiivitööd ning leida hädade põhjus.
Sellest tulenevalt leian, et minu jaoks on „ideaalne“ patsient see, kes on minu vastuvõtule suunatud perearsti poolt konkreetse küsimuse või probleemiga, millele soovitakse erialaspetsialisti vastust. Boonuseks on perearsti poolt tehtud uuringud ning patsiendi enda võime esitada selgelt ülevaade terviseprobleemist.
Kas Teie erialal on toimunud olulisi muutusi, kui võrrelda Teie arstikarjääri algust praeguse hetke seisuga?
Nagu ütlesin juba ühes oma eelnevas vastuses, siis paljusid neuroloogilisi haigusi saab diagnoosida ja ravida ambulatoorselt.
Mulle endale tundub, et aja jooksul on kindlasti muutunud patsiendi suhtumine ehk arsti vastuvõtule tullakse sagedamini, patsiendid on nõudlikumad ning vahest ka teadlikumad. Arsti jaoks on töö muutunud kindlasti bürokraatlikumaks, tuleb täita erinevaid nõudeid.
Kust ammutate energiat ja motivatsiooni arstina töötamiseks?
Olen kogu oma elu olnud looduse usku inimene, kellele meeldib tegeleda loomadega ning nautida oma aias tegutsemist.
Arstide töö on pingeline ning nõuab palju suhtlemist, mistõttu on oluline, et väljaspool tööaega oleks võimalik keskenduda teistele teemadele.
Küsitles Siim Ausmees