Õnnetus ei hüüa tulles ehk tööohutuse ABC

Medita kliiniku tööohutuse spetsialist Merili Ilves tõdeb, et aasta alguses on märgata ettevõtete huvi kasvu töökeskkonda puudutavate teenuste osas.

„Käesoleva aasta jaanuaris avalikustas Tööinspektsioon kontrollitavate ettevõtete nimekirja ja selle mõju päringute arvule oli märgatav. Siiski tasub mõelda ka muul ajal, kuidas tagada kaasaegne töökeskkond, vähendada valdkonnapõhiseid riske ning suurendada töötajate rahulolu.“

Mitte kulu, vaid hoopis tulu

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus ning mitmed määrused panevad paika, millised peavad olema töö tegemiseks sobilikud tingimused, töötajatele mõeldud juhendid ja koolitused ning kuidas määratleda ära, kas konkreetses ettevõttes on vajalik tagatud. „Näeme, et ettevõtted jagunevad kaheks: osades on valdkonna peale mõeldud aegsasti ning tööle võetud töökeskkonnaspetsialist. Teistes on aga antud teema mõne kohusetundliku ja suure südamega töötaja hoolde, kes siis lisaks päevatööle pusib töökeskkonnaalase dokumentatsiooniga tegeleda.“

Et inimvõimetel on piirid, soovitab Merili Ilves sel puhul tellida vajalikud teenused hoopis väljast sisse. See aitab tema sõnul säästa aega, energiat ja raha. Lisaks märkab majaväline silm tihtipeale detaile, mis kohalolijatele märkamatuks kipuvad jääma. „Töö sujub, töötajad on rahul ning juhtkond saab olla kindel, et dokumentatsioon on korras ja võimalikud riskid ettevõttes maandatud.“ Ühtlasi on hea võimalus juhtidel tagada endale südamerahu, sest ollakse kindlustatud halbade üllatuste osas. See tõstab ettevõtte konkurentsivõimelisust, ühtlasi väheneb tööjõu voolavus ning suureneb töötajate pühendumus.

Ühemeheettevõttes sama nõue

Tihti tuleb vastata veel täna küsimusele, kas seaduses sätestatu kehtib kõigile ühtemoodi. Siinkohal kinnitab Merili Ilves, et ka ühe töölepingulise töötajaga ettevõttes on tööohutusega seonduva järgimine kohustuslik. „Ettevõte peab sellega arvestama ja vajalikud tegevused planeerima.“

Tema sõnul on neid, kel see protsess esimest korda ees kui ka neid ettevõtteid, kus vajaduste muutudes taaskord dokumentatsiooni uuendama asutakse. „Konkreetseid ajalisi tärmineid ei ole, kuid kindlasti on selleks vajadus, kui muutub töö tegemise asukoht, tehnoloogia või muud tingimused, töö võib olla tervistkahjustav või on juhtunud tööõnnetus.“ Tööõnnetuse järgselt tuleb kontrollida, kas riskianalüüsis on kõik võimalikud riskid varem kirjeldatud. Samuti üle vaadata, kas kirjas kõik, millest võis tekkida näiteks töövõimetus.

Alustada soovitab ta ettevõtte töökeskkonna riskianalüüsi tellimisest. See on 1999. aastast kohustuslik ning selle käigus kaardistatakse ära ohukohad ettevõttes, riski suurus ja mõju tervisele. Muuseas vaadatakse üle ruumide füüsikalised tingimused: temperatuur, õhuniiskus, valgustus, müra ja kemikaalide kasutamisel nende võimalik tervisemõju ning hoiutingimused. Esitatakse meetmed, kuidas ohutegurite esinemisel nende mõju tervisele ennetada või vähendada ning antakse sisend edasisteks tegevusteks.

„Valgustust, müra ja sisekliima parameetreid saan ise mõõta kohapeal oma mõõteseadmega indikatiivselt. Juhul kui näen vajakajäämisi ning on tarvidus viia läbi konkreetsed mõõdistused, siis vahendan akrediteeritud mõõtja teenust. Tegemist on laboriga, kes on taotlenud endale vajaliku litsentsi.“

Hinnatakse ka psühhosotsiaalset ohutegurit ehk vaimse tervisega seonduvat. Selleks täidetakse anonüümne vaimse tervise küsimustik. Tulemus antakse ettevõtte baasil, mitte konkreetsest töötajast lähtuvalt.

Merili Ilvesel on olemas ka ergonoomi kutse ning ta saab läbi viia töökoha ergonoomikalisi hindamisi. „Hindame töökeskkonna ja -vahenditega seotud terviseriski. Tihti on murekoht see, et on küll hangitud kvaliteetsed töövahendid, kuid töötajad ei oska neid asjakohaselt kasutada. Olgu tegu tööga kuvariga või liinil, töötaja jaoks tuleb töökoht või -vahend teha mugavaks, mitte töötaja ei pea muganduma töökoha järgi.“ Töövahendite seadistamisel tuleb arvestada konkreetse inimese eripäradega.

Ebasobivate töötingimuste korral võivad kujuneda pikema aja jooksul välja erinevad tervisehädad: näiteks sundasendis olles luu- ja lihaskonna probleemid, pikaajalisel kuvariga töötamisel aga silmaprobleemid. Laua ja tooli vale kõrgus, ebapiisav käte toetuspind, mittesobiv hiir ja klaviatuur toodavad aga uuema aja moodsat haigust – nn nutikätt. Õlavööde, kael, selg ja randmed on istuva töise eluviisi korral reeglina kõik kaasatud.

Tark juht seisab oma töötajate eest

Merili Ilves rõõmustab, et noorem põlvkond julgeb ja oskab enda eest juba rohkem seista. „Väärtustatakse üha enam, et töötamine oleks mugav. Kindlasti ei pea leppima sellega, kui on ebasobiv töökoht. Ühtlasi tuletame meelde, et kui kusagilt hakkab valutama, siis tuleks sellest kindlasti anda teada tööandjale.“ Töötajate tervise eest seismine on ettevõttele ja juhtidele auasi.

Tihti arvatakse, et töökeskkonna all mõeldakse vaid ettevõtte ruume. Tegelikult tuleb juhul, kui töötajatele on võimaldatud kaugtöö tegemine, viia läbi ka kaugtöö riskihindamine. See nõue kehtib 2022. aasta lõpust.

Kaugtöö riskihindamine tähendab seda, et tööandja vastutab töötaja ohutuse eest ka siis, kui töötaja teeb tööd kusagilt mujalt. Töötaja täidab enne kaugtööle asumist ankeetküsitluse. Ankeetküsitluses kirjeldab töötaja ära kaugtöö asukoha valgustuse, temperatuuri, kas seal on näiteks lahtiseid juhtmeid, milline on arvutilaua ja -tooli kõrgus jne. Loomulikult ei tule keegi koju kontrollima, kokkulepe põhineb töötaja aususel ja tööandja usaldusel. Täidetud ankeet vaadatakse ettevõtte tasandil läbi ja antakse konkreetsele töötajale tagasiside, kas tal on võimalik kodust tööd teha.

Valminud riskianalüüsis tuuakse välja võimalikud ohud ning kui tööks on tarvis kasutada isikukaitsevahendeid, siis loetletakse ka need üles ja tuuakse välja muud vajalikud abimeetmed. „Selle info baasil saab tööandja planeerida edasised sammud. Tegemist on kõige olulisema alusdokumendiga, mille põhjal koostab tööandja töökeskkonna tegevuskava ning määrab meetmed riskide ennetamiseks. Sinna pannakse juba täpsemalt paika konkreetsed tegevused, tähtajad ja vastutajad.“

Juhul kui suuremaid puudusi ei leita, kulub riskianalüüsi valmimiseks büroo puhul keskmiselt nädal, tootmishoonete puhul veidi kauem.

Ohutusaudit hõlbustab sisekontrolli tööd

Riskianalüüsi olemasolul saab ettevõte tellida ohutusauditi. Selle käigus saab kontrollida ettevõtte soovil üle dokumentatsiooni või tehakse töökeskkonnas ringkäik ja pannakse auditisse kirja, kas esineb puudujääke. Siin ei hinnata terviseriske, vaid hetkeolukorda ja vaadatakse, kas seadusest tulenevalt on vajalik täidetud.

„Tegemist on osaga ettevõtte sisekontrollist, mille läbiviimise kohustus on tööandjal seadusest tulenevalt. See ei asenda kohustuslikku töökeskkonna riskianalüüsi. Ohutusauditit tuleb teha regulaarselt, et kontrollida, kas varasem olukord on paranenud ja leitud puudused kõrvaldatud.“

Uuel aastal uue hooga  

Merili Ilves kinnitab, et 2025. aastal jätkub kõik samamoodi nagu on viimastel aastatel olnud, ettevõtted peaksid ja võiksid end aga kursis hoida seadustes toimuvaga. Tegemist on reguleeritud valdkonnaga ning ettevõtte spetsiifikast lähtuvalt tuleb teada, millised aktid tegevusalale kehtivad.

Ta soovib, et mõistetaks: riskide hindamine ja dokumentide vormistamine ei ole karistusvahend. Töötajad oskavad hinnata seda, kui näevad, kuidas tööandja nende eest hoolitseb. See tuleb kasutegurina ettevõttele kord tagasi.

„Teenuseosutajana näen, et kui küsin inimestelt töötingimuste kohta, siis muututakse sageli tõsiseks ja selg läheb sirgu. Tunnen end sel hetkel kontrolliva inspektorina. Samas toonitan seda, et ka tööandja on ise kaitstud, kui peaks tekkima võimalik ohuolukord. Kui töötajad on juhendatud, riskianalüüs koostatud, riskid maandatud, siis ennetad võimalikke tööõnnetusi, tööga seotud haigestumisi ning nende uurimisega kaasnevaid konfliktiolukordi ja kaitsed sellega ettevõtet. Ükski ettevõtja ei taha enda vastutusele tööõnnetusi ja vigastusi. Seega tehakse seda ühelt poolt töötaja heaks, kuid tööandja kaitseb selle käigus samamoodi oma tagalat.“ Ta tõdeb, et kuni asjad on hästi, ei ole probleemi. Kui aga probleem tekib, siis on oluline, milliseid samme on ettevõte töökeskkonna valdkonnas seni astunud.

Pilt: pexels.com