Ortopeed dr Ingmar Kurg: „Kõige sagedasemad ortopeedilised kaebused on seotud seljapiirkonnaga!“

Millal ja mis põhjustel peaks pöörduma Teie vastuvõtule Medita kliinikusse? Millal inimene ise aru saab, et aeg oleks tulla ortopeedi vastuvõtule?
Oma vastuvõtule Medita kliinikus ootan igasuguste ortopeediliste probleemidega patsiente. Erialaselt olen spetsialiseerunud põlve- ja puusaliigeste proteesimisele.

Inimesi on väga erinevaid, mistõttu patsientide arusaamine ortopeedile pöördumisest on väga erinev. Ortopeedi vastuvõtule peaksid tulema patsiendid, kellel on probleeme luude, lihaste ja liigestega.

Ortopeedina oskan öelda, et kõiki probleeme ei saa lahendada 20 minuti pikkusel ambulatoorsel vastuvõtul ja sageli peab kaasama ka teiste professionaalide abi, näiteks füsioterapeudi, reumatoloogi, neuroloogi, radioloogi või ka perearsti.

Ortopeediliste probleemide korral soovitangi pöörduda esmalt perearsti vastuvõtule, kes suudab teostada esmase diagnostika ja määrata ravi ning aidata näiteks hilisemalt jälgida ortopeedi poolt määratud raviskeemi.

Millised on hetkel olulisemad arengud ja suundumused ortopeedia valdkonnas?
Ortopeedias endas on juba väga palju erinevaid valdkondi/piirkondi (traumad, spordivigastused, vaagna- ja lülisamba patoloogiad, artroplastika, lasteortopeedia, käekirurgia, onkoloogia ja muidugi iga suurema liigese piirkond) ning nendes kõikides toimuvad teaduslikud arengud ja kliinilised uuendused.

Paraku on viimasel aastal pandeemiast tingituna paljud koolitused ja konverentsid ära jäänud. Tervishoid ja meditsiin on praegu pigem keskendunud hetkelise olukorra parandamisele kui elukvaliteedi tõstmisele.

Millised ortopeedilised probleemid on Teie hinnangul kõige „populaarsemad“? Millised juhtumid on Teile kõige huvipakkuvamad? Kui oluline on sõnaga ravimise kunst patsiendi paranemise protsessis?
Kõige sagedasemad ortopeedilised kaebused on seotud seljapiirkonnaga. On leitud, et iga teine inimene kaebab elus korra seljavalu. Õnneks enamasti see ei vaja ortopeedilist sekkumist.

Minu poole pöördub kõige rohkem põlve- ja puusaliigeste artroosiga patsiente. Kõige huvitavamad juhtumid on paraku väga haruldased ja keerulised kaasasündinud arengulised patoloogiad. Nende pikk ja aeglane ravi on just see, mis teeb nendest väljakutsuvad ja kogemuse mõttes rikkad juhtumid. Sõnaga ravimine on muidugi oluline, kuid üksinda sellest jääb väheks. Patsiendid hindavad rohkem seda, kui neid ära kuulatakse. Mõned ka seda, kui arst nende kaebust käega katsutavalt hindab ja ravib.

Mida saab inimene ise teha, et eelpool nimetatud probleeme ennetada?
Terves kehas terve vaim ehk iga inimene saab ennetada haiguste tekkimist sellega, kui hoiab oma elu põhivaldkonnad tasakaalus. Kõige sagedamini tekivad probleemid just siis, kui on vajakajäämisi toitumises, füüsilises aktiivsuses või inimesed ei saa piisavalt välja puhata.

Kas Teie patsientide seas on olnud ka neid, keda Te ei ole saanud aidata? Miks?
Alati leidub neid, keda ma ortopeedina ei saa aidata, kuid sageli on selle põhjuseks kas valed ootused või paraku ka keelebarjäär. Soomes 10 aastat elades ja töötades oli vaid üksikud juhused, kui pidin teise riigikeele (rootsi keele) oskamatuse pärast abi leidma tõlgi käest. Eestisse kolides ja Tallinnasse tööle asudes olen pidanud tõdema, et oma emakeelest jääb üksinda väheks. Tunnen, et see on üks sagedasemaid põhjuseid, miks ma patsienti ei saa aidata.

Mis on Teie jaoks raskeim ja mis on Teie jaoks parim arstiks olemise juures? 
Kõige raskem arstiks olemise juures on näha patsiendi taga inimest, sest minu tööks on alati võrrelda haiget inimest terve inimesega ja seetõttu näen ma sageli ainult haigust.

Haigused aga tulevad ja lähevad, kuid inimene on see, kes jääb. Parim osa arstiks olemise juures on see, et ma saan patsiente õpetada nägema ja väärtustama oma tervist ning lootma, et see sama tarkus jääb neid ka elus saatma.