Salakaval seljavalu, millel on mitu nägu

Seljavalu käes vaevleb maailmas mingil eluhetkel suur osa inimestest. Selle põhjuse välja selgitamine on aga keeruline, sest on enamasti põhjustatud mitmetest erinevatest teguritest.

Seljavalu jaotatakse piltlikult öeldes kahte gruppi. On mittespetsiifiline seljavalu, mis kimbutab 95% inimestest maailmas. Siin võib olla erinevaid põhjuseid ja konkreetset patoloogilist põhjust on keeruline tuvastada.

Lisaks esineb 5% inimestest spetsiifilist seljavalu, millel on selgelt tuvastatud põhjus. Seda saab tuvastada enamasti piltdiagnostikaga (RÖ, KT, MRT). Selle valu põhjuseks on teatud anatoomilise struktuuri patoloogia: lülisambamurd, diski patoloogia, kasvaja, infektsioon või siis mõni muu kaasasündinud põhjus.

Peamine on mõista, et seljavalu võib kimbutada igas vanuses - noorest täiskasvanueast eakani. Just seepärast on oluline pöörduda aegsasti füsioterapeudi vastuvõtule ja alustada sobiva raviplaaniga.

Iga ravimi edukus oleneb annusest ja õigest kasutamisest

Füsioterapeut selgitab, et keskmine seljavalu käes vaevlev patsient on passiivse, istuva eluviisiga kontoritöötaja. Küll on aga ka sportlasi, kes on pidevalt jõusaalis, aktiivsed ja ülekoormussündroomiga.

„Mõlemal juhul hakkan uurima, milline on patsiendi varasem anamnees, eluviis, kaua juba seljavalu esinenud juba on. Tihti pakuvad inimesed omalt poolt, et põhjused võivad paikneda mujal, näiteks arvatakse olema süüdi lampjalgsus või X-jalad. Neid müüte jagub siiani, aga enamasti ei ole põhjus siiski seal. Pean tõdema, et mida kaugemal valukoldest kahtlustatav piirkond asub, seda ebatõenäolisemalt on see põhjuseks. Esmalt uurime piirkonda, mis valutab. Vaatan alaselga, katsun valulikku piirkonda kätega, palun teha liigutusi, mis valu tekitavad.“

Küll võib tema sõnul paikneda seljavalu põhjus naaberpiirkonnas, näiteks rindkere piirkonnas või puusaliigestes. „Tuleb minu vastuvõtule näiteks seljavaluga vanem mees. Vestluse ja vaatluse käigus selgub, et tema puusaliigeste liigesliikuvus on piiratud ja sellega kaasnevad valud. Samuti võib seljavalu põhjus olla hiljuti sünnitanud naiste puhul vaagnapõhja lihasnõrkuses. Põhjuseid on mitmeid.“

Füsioterapeut soovitab pikemaajaliste kaebuste puhul alustada perearstist, kes suunab otse füsioteraapiasse või kompleksse ravi määramise eesmärgil taastusraviarstile. „Kroonilisest alaseljavalust saab juttu teha siis, kui see on kestnud üle kolme kuu. Ägedaks seljavaluks defineeritakse alla kahe kuu kestev valu, 6-12 nädalat on alaäge seljavalu ja üle kaheteistkümne nädala kestva seljavalu puhul on tegemist juba kroonilise alaseljavaluga.“

Ta tõdeb, et kui valu ei ole väga tugev ega piira märkimisväärselt inimese elu, kui tegemist on sportliku tausta inimesega, siis on vaja vähendada koormust ja leida alternatiivseid liikumisviise. Teistel juhtudel tuleb vastupidi lisada rutiini jõukohaseid harjutusi ja üritada olla nii palju aktiivne, kui enesetunne laseb.

Uuringud on kinnitanud, et mittespetsiifilise taustaga alaseljavalu leevendub tavaliselt kuue nädalaga iseenesest. „Inimesed muretsevad tihti üle ja suunduvad kohe arstile. Õed sorteerivad seejärel välja, kas suunata hädaline edasi arstile või füsioterapeudile. Medita kliiniku füsioterapeudi tasuta vastuvõtule jõuavad patsiendid siis, kui on olemas suunav saatekiri. Siiski võib tulla ka saatekirjata, siis on vastuvõtt tasuline.“

Tulemus ei tule üleöö

Füsioterapeut vaatab patsiendi üle ja otsustab, kas on vaja suunata teda edasi eriarsti vastuvõtule. Enamasti saab abi näidisharjutustest. „Panen paika patsiendi füüsilisele võimekusele sobiva individuaalse taastusraviplaani. Vajadusel soovitan selja- ja puusavöötmelihaste tarbeks harjutused. Neid saab teha iseseisvalt kodus ja tulla siis ennast taas vastuvõtule näitama. Kui mitu korda siin käiakse, on individuaalne. Tahan aga rõhutada, et peamine vastutus ja roll on siiski patsiendil endal. Ravi tulemus sõltub paljuski inimesest endast, palju ta on valmis panustama sellesse, et valu leevenduks ega tekiks taas.“

Ta lisab, et vahel aitab ainult nõustamisest. Koostöö käigus selgub ka see, kas ja kuidas on tarvis muuta alguses paika pandud taastusraviplaani. Muuta seda raskemaks või siis sisu.

„Tihtipeale on seljavalu ravimine pikaaegne protsess, mis kulgeb lainetena. Põhjuseid, miks valu ei leevendu, võib olla mitmeid. Kõige sagedasem on see, et patsient ei järgi temale ette nähtud soovitusi. Korduvatel vastuvõttudel teostatakse põhjalik harjutuste läbi vaatamine ja korrigeerimine. Eriarsti poole pöördumist tuleb kaaluda sel juhul, kui sümptomid ajapikku võimenduvad või lisanduvad teised.“

Füsioterapeudi kinnitusel on peamine mõista: kiiret lahendust siin ei ole. „Kui kakskümmend aastat on midagi valutanud, siis ei saa koheselt oodata tulemust. Koostöös ja katsetamises peitub edu võti ja tulemuse saavutamisel on inimesel endal suurem roll kui füsioterapeudil.“

Et aga valuvaba elu jätkuks, selleks soovitab ta mõelda juba ennetavalt elustiili peale ja tõsta aktiivsuse taset. „WHO soovitab, et täiskasvanud inimene võiks nädalas olla füüsiliselt aktiivne 150-300 minutit. See on keskmiselt 60 minutit päevas liikumist või muud aktiivset tegevust. Kaasaegne elu tihtipeale seda ei võimalda, just seepärast proovin raviplaani kohendada vastavalt konkreetse inimese elustiilile. Ühtlasi tuleb mõista, et toitumine, liikumine, vaimne ja füüsiline puhkus on olulised.“