Üldkirurg dr Jaan Tepp: “Oluline on, et patsiendid oleksid koostööaltid!”

Millal ja mis põhjustel peaks pöörduma Teie vastuvõtule Medita kliinikusse?
Minu vastuvõtule Medita kliinikus võivad pöörduda patsiendid, kellel esineb kirurgilisi probleeme. Nende kaebuste hulka kuuluvad näiteks songad, nahakasvajad, pärasoole probleemid, nahamädanikud, sissekasvanud küüned jne. Need on ühtlasi kõige “populaarsemad” mured, millega minu kabinetti jõutakse.

Küllalt sagedasti pöördutakse vastuvõtule ka selleks, et saada kinnitust ühe või teise haiguse puudumise kohta. Mulle on südamelähedased kõik haiged, kes on jõudnud minu vastuvõtule ja keda saan ka sisuliselt aidata.

Mida saab inimene ise teha, et eelpool nimetatud probleeme ennetada?
Kõik need terviseprobleemid, mida esimeses küsimuses nimetasin, pole kahjuks ennetatavad. Tervete eluviisidega on mõnede haiguste tekkeriske võimalik küll vähendada, kuid päris välistada neid ei saa.

Milline patsient on Teie jaoks „ideaalne“?
Nii nagu ei ole olemas ideaalseid inimesi, ei ole ka ideaalseid patsiente. Parim olukord on see, kui patsient ja omaksed usuvad arsti. Siis läheb koostöö kõige paremini ega teki vääritimõistmisi. Konfliktid tulevadki ju tavaliselt mitteusaldamisest.

Samuti on oluline, et patsiendid oleksid koostööaltid ja oleksid ise oma mõtetes ja tegemistes orienteeritud tulemusele ehk tervekssaamisele.

Kõige tähtsamaks patsiendi „iseloomuomaduseks“ pean aga head paranemisvõimet, mille olemust on raske seletada. Tõenäoliselt on see omamoodi segu uskumisest ja lootmisest, koostöövalmidusest, usaldusest arsti suhtes, patsiendi elustiilist ja tema geneetikast. Loetellu kuuluvad kindlasti ka arsti oskused, kasutatud ravivõtted ja ravi ise.

Kui palju puutute oma töös kokku teiste arstidega ja kas teete nendega ka koostööd?
Leian, et igal juhul tuleb arstidel teha koostööd kolleegidega teistel erialadel, kui patsiendi parim käsitlus seda nõuab. Suurema osa oma elust olen töötanud Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, kus ühine tegutsemine arstide vahel on möödapääsmatu.

Kirurgina on suurimad kokkupuuted igapäevaselt anestesioloogide, intensiivraviarstide ja radioloogidega. Kirurgia ei saa läbi samuti ilma laboriarstideta, infektsionistide ja ka kõigi sisehaiguste spetsialistideta, kuna piir kirurgiliste ja terapeutiliste haiguste vahel on kohati hägune.

Kirurgia on samuti jagunenud paljudeks eri distsipliinideks, millest üldkirurgia on vaid üksosa. On haigusi, mis ei mahu ühe kirurgilise distsipliini alla, mistõttu tuleb teha koostööd ka ortopeedide, uroloogide, günekoloogide, veresoontekirurgide, torakaalkirurgide ja muude erialade tohtritega. Kui palju ma nendega koostööd teen, on aga hinnangu küsimus.

Millised on hetkel olulisemad arengud ja suundumused üldkirurgia erialal?
Minu arstikarjääri jooksul on kõige suuremaks muutuseks olnud endoskoopilise kirurgia võidukäik. Väga palju täpsemaks on muutunud ka haiguste diagnostika – kui kunagi arstitööd alustasin, ei olnud ultraheli-, CT- ega MRT-uuringuid. Samas ei kujutaks seda aastal 2021 ette, et sellised diagnostikavõimalused puuduksid.

Olete koos Medita kliiniku ravijuhi dr Lauri Kõrgveega käinud arstidena mitmeid kordi sõjalisel missioonil Afganistanis. Milline on Teie arvamus hetkel Afganistanis toimuva kohta ja kui palju olete sõjas saadud kogemusi rakendada oma igapäevatöös Eestis? Kui peaks olema võimalus ja kutse, kas hetkel läheksite taaskord missioonile?
Võibolla tundub see liigse hooplemisega, kuid mul ei olnud kahjuks Afganistani osas liigseid illusioone juba siis, kui seal käisime. Ma ei näinud ka toona eriti ette teisi võimalusi selle konflikti lõppemiseks, kui see, millises olukorras hetkel ollakse.

Sõjalisest missioonist osavõtmist ma ei kahetse. Enne teele asumist pidid osalevad arstid läbima mitmeid koolitusi traumakirurgia alal, millele lisandusid paljud töötunnis reaalses sõjaolukorras. Saadud kogemusi olen loomulikult kasutanud igapäevases töös kirurgina. Lisaks loen hindamatuks kogemuseks koostööd briti ja ameerika kolleegidega. Kas läheksin veel sõjalisele missioonile? Kui oleksin 10 aastat noorem ja mulle tehtaks selline ettepanek, siis kindlasti läheksin. Vanust teatavasti muuta ei saa ehk minu „parim enne“ on selles osas kahjuks juba läbi.

Mis Teid võlub kirurgiks olemise juures? Kust ammutate energiat ja motivatsiooni arstina töötamiseks?
Olen arvamusel, et võrreldes teiste erialade arstidega on kirurgidel võimalik suhteliselt kiiresti ja konkreetselt näha oma töö resultaati. Energiat ja motivatsiooni oma igapäevatööks saan paranevate patsientide käest, keda olen saanud aidata. Selles osas ma originaalne ei ole ja tean, et nii toimetavad paljud kolleegid.

Igapäevarutiinist saab jagu tööväliste asjadega – märksõnadeks on sport, saun, loodus, ehitamine ja oma koduaia korrashoidmine.