Intervjuu üldkirurg dr Kaisa Saarniiduga
Mis põhjustel peaks pöörduma Teie vastuvõtule?
Kuigi eelkõige olen pühendanud ennast proktoloogiale, võivad minu vastuvõtule tulla ka teiste üldkirurgiliste probleemidega patsiendid.
Seega, kui muret teevad hemorroidid, anaalfissuur, perianaalsed fistlid, defekatsiooniprobleemid, aga ka kahtlased sünnimärgid või muud naha- ja nahaaluskoe tuumorid, songad, sapikivid või sissekasvanud varbaküüned, siis võib julgelt vastuvõtule pöörduda.
Mida saab inimene ise teha, et eelpool nimetatud probleeme ennetada?
Mitmed neist probleemidest on sellised, mida ennetada ei saagi. Näiteks nii songade kui hemorroidide tekkel on oluline osa pärilikul sidekoenõrkusel.
Samas päraku piirkonna murede korral on suur roll kõhu läbikäimisel – normaalse konsistentsiga väljaheite puhul on kaebusi oluliselt harvem.
Selleks, et väljaheide oleks pehme, on vajalik piisava vedeliku ja kiudainete tarvitamine. Minimaalselt peaks inimene jooma 6-8 klaasi vett/taimeteed või viljalihata mahla päevas. Toidus peaksid igapäevaselt olema juurviljad, puuviljad ning täisteravilja tooted. Vajadusel saab toidulisandina kiuidaine preparaate juurde tarvitada – seda siis lahustuvate puuviljakiudainete või psülliumi näol. Samuti soodustab kõhu paremat läbikäimist aktiivne füüsiline tegevus.
Milline patsient on Teie jaoks „ideaalne“?
Minu kui arsti jaoks on „ideaalne“ patsient, kes enne minu vastuvõtule tulekut on käinud perearsti vastuvõtul, kellele on perearsti poolt määratud konservatiivne ravi ning teostatud on esmased vajalikud uuringud.
Kui perearsti poolt määratud raviskeem ei ole andnud tulemusi, siis on mõistlik pöörduda eriarsti juurde. Kui sellise käsitlusega patsiente oleks rohkem, oleksid ka eriarstide vastuvõtujärjekorrad lühemad.
Iga patsient on erinev nii probleemide kui iseloomuomaduste poolest. Pean oluliseks leida kõikide oma patsientidega „ühise keele“, kuna nii saab oodata ka tulemusi. Heale ravitulemusele loob aluse usalduslik ja sõbralik suhtlus arsti ja patsiendi vahel.
Kui palju puutute oma töös kokku teiste erialade arstidega ja kas teete nendega ka koostööd?
Proktoloogia mõttes jagame patsiente eelkõige günekoloogide ja uroloogidega, sest vaagnapõhi on üks tervik.
Samuti suunan üsna arvestatava osa oma patsientidest ka vaagnapõhja taastusraviarsti vastuvõtule. Lisaks võiks veel välja tuua dermatoloogid, kellega sagedamalt on koostööd tehtud.
Mõnikord tuleb keerukamaid juhtumeid arutada ka oma eriala kolleegidega.
Millised on hetkel arengud ja suundumused üldkirurgia erialal?
Nagu kogu meditsiin, nii ka üldkirurgia areneb ja muutub pidevalt. Juba praegu tehakse väga palju laparoskoopilisi operatsioone.
Pidevalt kasutatakse ja mõeldakse välja uusi instrumente ja abivahendeid, et opereerida oleks mugavam, turvalisem ja patsientide taastumisaeg oleks lühem ning valutum.
Tulevikusuund on kindlasti ka robotkirurgia, mis teeb kirurgile operatsiooni tegemise palju mugavamaks.
Mis Teid võlub kirurgiks olemise juures? Kust ammutate energiat ja motivatsiooni arstina töötamiseks?
Arvan, et kirurgil paneb silmad särama ikkagi võimalus opereerida. Kuigi ühtpidi on see meie töö kõige stressirohkem osa, siis samas on see ka kõige nauditavam.
Lisaks on kirurgilise eriala puhul see eelis, et sageli on haigused nö koheselt väljaravitavad ehk patsient tuleb operatsioonile, see lõpeb oodatud tulemusega ning patsient on oma murest vaba. Ehk siis patsient ei pea terve ülejäänud elu haigust kontrolli all hoidma nagu näiteks kõrgvererõhutõve või diabeedi puhul.
Jõudu ja motivatsiooni saan paranenud ja tänulikelt patsientidelt. Ka lihtsalt kuulmine, et vastuvõtul oli hea käia või patsient tundis ennast kogu perioperatiivse aja hoituna – see on minu jaoks sama tähtis kui patsiendi paranemine.