Üldkirurg dr Ott Lauer: „Patsiendid ei peagi olema ideaalsed!“

Mis põhjustel peaks pöörduma Teie vastuvõtule Medita kliinikusse?

Üldkirurgia on minu arvates selles osas fantastiline eriala, et hõlmab endas väga laia spektrit probleemidest, alates sissekasvanud küünte eemaldamisest kuni seedetrakti ja veresoontesüsteemi haiguste diagnostika ning ravini.

Viimastel aastatel olen rohkem spetsialiseerunud songakirurgiale, kuid tegelen palju ka neevuste ning muude nahapatoloogiatega patsientidega.

Medita kliinikus teostame lisaks ambulatoorsetele vastuvõttudele ka päevakirurgia protseduure, mille käigus saab lahendada erinevaid kirurgilist sekkumist nõudvaid tervisemuresid.

Mida saab patsient omalt poolt teha enne vastuvõtule tulekut?

Tee eriarsti vastuvõtule algab perearsti juures käimisest. Kõige olulisem on anda perearstile adekvaatne informatsioon oma probleemi kohta, et perearst saaks teha suunamise just õige eriarsti juurde.

Kui suunamine tehtud, siis tuleb lihtsalt arsti vastuvõtule kohale tulla. Mida probleemi suhtes ette võtta saab, selgub juba vastuvõtu käigus.

Millised on kõige "populaarsemad" probleemid, millega Teie juurde pöördutakse?

Kõige sagedamini tulebki tegemist teha just nahapatoloogiate ja songadega.

Enamasti on patsiendi juba perearst või dermatoloog üle vaadanud, kes on hinnanud vajalikuks patoloogia kirurgilise eemaldamise histoloogilise uuringuga.

Mida inimene ise saab selleks teha, et neid probleeme vältida?

Soovitan kuni raviplaani koostamiseni võimalusel vältida sümptomaatika süvendamist.

Songade puhul tuleks võtta füüsilist koormust maha, vältimaks liigset kõhurõhu tõusu. Sünnimärkide ja muude nahamoodustiste puhul tuleks vältida nende traumeerimist ning liigset päikesekiirgust. Solaariumis käimist ei soovitaks kellelegi, kui seda pole just meditsiiniliselt näidustusel soovitatud.

Milline patsient on Teie jaoks „ideaalne“?

Minu igapäevane töö on seotud inimestega ning minu arusaama järgi inimesed ei ole ega peagi olema ideaalsed.

Millised on hetkel olulisemad arengud ja suundumused Teie erialal?

Aastakümneid on üldkirurgia eriala areng olnud seotud sellega, et üldkirurgid suudaksid võimalikult palju patoloogiaid lahendada miniinvasiivselt, näiteks endoskoopiliselt. Nimelt on videotehnilised meetodid, robotkirurgia jms võimaldanud töös vähendada kirurgiaspetsiifilisi lisavigastusi – palju probleeme lahendatakse näiteks väikeste nahalõigete kaudu.

Ja kindlasti liigume selles suunas, et raviteekonnal on kesksel kohal patsient ja tema kaebused. Üldkirurgid ei ravi mitte haigust, vaid ikkagi patsienti. Seetõttu peame järjest rohkem mõtlema, kas ja kuidas on inimest kõige otstarbekam aidata. Alati ei pruugi kirurgiline sekkumine olla kõige õigem tee.

Mis on Teie „reedene rõõm“ ehk kust ammutate energiat ja motivatsiooni arstina töötamiseks?

Pean oma kõige toredamaks saavutuseks seda, et kodus ootavad mind kaks vahvat jõnglast, kelle kasvamist olen saanud jälgida ja sellele kaasa aidata juba paar aastat. See võtab küll omajagu energiat, aga päeva lõpuks tasub laste tegelemine ennast kuhjaga ära.

Tööiseloomust tingituna veedame paratamatult suure osa oma elust stressirohkes töökeskkonnas. Seda aitab leevendada hea töökollektiiv ning tunnen, et olen selle enda jaoks leidnud.