Üldkirurg dr Toomas Kangur: „Ideaalne patsient on enda tervisest hooliv inimene!“

Medita kliiniku Tallinna keskuses vastuvõtte teostav üldkirurg dr Toomas Kangur on oma töös spetsialiseerunud erinevatele songadele ning nahamoodustistele.

Mis põhjustel peaks pöörduma Teie vastuvõtule Medita kliinikusse? 
Üldkirurgina olen enam spetsialiseerunud erinevatele songadele (kubeme-, naba-, armi- või kõhuseinasongad) ning samuti meeldib mulle arstina tegeleda mitte näopiirkonnas asuvate naha ja nahaaluste moodustiste eemaldamisega. Need on ühtlasi minu hinnangul ka kõige „populaarsemad“ probleemid, millega minu vastuvõtule pöördutakse.

Medita kliiniku Tallinna keskuses töötab lisaks minule veel mitmeid üldkirurge ja lisaks ka veresoontekirurgid, mistõttu jätaksin veenilaiendite ja proktoloogiliste probleemidega  (nt hemorroidide ja perianaalsete fistulitega) patsiendid hea meelega teiste spetsialistide hoolde.

Kas üldkirurgi sekkumist vajavaid terviseprobleeme on võimalik ennetada?
Vastus on jah ja ei.

Erinevate nahamoodustiste tekke ärahoidmiseks tuleks kaitsta ennast liigse päikesekiirguse eest ning vältida solaariumit.

Kahjuks songasid kuidagi ennetavalt ära hoida ei saa. Väljasopistumine toimub läbi niiöelda nõrkade kohtade ja kõhuseina teatud osade nõrkus on kas kaasasündinud või elu jooksul omandatud. Oluline on siiski märkida, et songad võivad tekkida raske füüsilise töö tõttu, samuti soodustab songade tekkimist oluline kehakaalu tõus, kõhukinnisus või krooniline köha.

Mida peaksid patsiendid teadma enne Teie vastuvõtule tulekut?
Medita kliiniku Tallinna keskuses teostavad vastuvõtte ja päevaraviprotseduure päris mitmed kirurgid, mis tähendab muuhulgas seda, et kliiniku operatsioonipäevad on ette planeeritud.

Sellest tulenevalt ei saa patsiendid loota, et vastuvõtule tulles oleks võimalik mõnda pisiprotseduuri teostada kohe vastuvõtu raames. Kokku tuleb ikkagi leppida eraldi aeg.

Kas on olemas „ideaalne“ patsient?
Kuna niiöelda ideaalset patsienti ei ole olemas, võib laiemalt pidada ideaalseks patsiendiks ka oma tervisest hoolivat inimest, kes käib regulaarselt tervisekontrollis ja elab täisväärtuslikku elu.

Millised on hetkel olulisemad arengud ja suundumused Teie erialal?
Üldkirurgia on arstiteaduse üks valdkond, kus areng on viimastel aastatel olnud kiire ning suunatud sellele, et patsiente võimalikult vähe traumeerida. Selleks teostatakse paljusid operatsioone näiteks endoskoopiliselt.

Oma töös kasutavad üldkirurgid võimalusel isesulanduvaid haavaniite ja -liimisid, mis tähendab, et operatsioonijärgselt ei ole vaja patsiendil tulla kliinikusse niite eemaldama ning samuti ei lähe vaja haavaplaastreid. Sellised vahendid võimaldavad patsientidele anda mugavustunnet, mis tänapäeva muutuvas maailmas on omaette väärtuseks.

Mis on Teie jaoks raskeim ja mis parim oma töö juures?
Arsti ja eelkõige kirurgi töö on sageli ettearvamatu. Minu hinnangul ongi raskeim osa arsti elukutse juures see, et tehtud töö ei lähe plaanipäraselt. Näiteks tekivad patsiendil operatsioonijärgselt põletikud, mis on küll iseenesest lihtsasti lahendatavad, kuid põhjustavad patsiendile ebamugavustunnet.

Parim osa arsti töö juures on ikkagi patsiendipoolne rõõm ja tänulikkus, kui oled saanud anda panuse patsientide murede lahendamisse.

Mis on Teie „reedene rõõm“ ehk kust ammutate energiat ja motivatsiooni arstina töötamiseks?
Minul aitab kõige paremini „patareisid laadida“ oma perega koos aja veetmine, olgu see siis looduses matkamine, muuseumite külastamine või sportimine.

Foto: erakogu