Intervjuu üldkirurg dr Vappu Zobeliga
Milliste tervisemuredega võib Teie vastuvõtule tulla Medita kliinikusse?
Minu vastuvõtule Medita kliiniku Tallinna keskuses võivad pöörduda kirurgiliste probleemidega patsiendid, kelle muresid saab lahendada päevakirurgia operatsioonidega. Näidetena võib tuua neevused, lipoomid ja ateroomid. Samuti saan aidata patsiente, kellel on kubeme- või nabasong.
Kõige „populaarsemateks“ üldkirurgilisteks probleemideks pean kindlasti naha- ja pehmekoe kasvajaid, sest neid lihtsalt esineb kõige sagedamini. Erinevad nahamoodustised vajavad eemaldamist, kui näiteks perearst või dermatoloog on arvanud, et need on kahtlased (ABCDE kriteeriumite alusel) või need hakkavad patsiendi igapäevaelu häirima.
Mida saab inimene ise teha, et eelpool nimetatud probleeme ennetada?
Nahakasvajatest osasid variante (näiteks basalioomid, seborröakeratoosid, lamerakuline vähk, pigmentkasvajad) saab teatud määral ennetada ennast päikese eest kaitstes.
Tihti aga healoomulisi naha- ja nahaaluskoe kasvajaid ennetada ei saa, sest need on suures osas geneetilised. Songade teket võivad soodustada lisaks geneetikale ka kõhusisest rõhku tõstvad olukorrad nagu pikaaegne intensiivne köhimine, kõhukinnisus, raskuste tõstmine, samuti paraku ka rasedus ja ülekaal.
Kas üldkirurg saab patsiente aidata ka ilma opereerimata?
Teatud tüüpi healoomulisi nahamoodustusi on võimalik eemaldada krüoteraapia või laseri abil. Samuti on näiteks veenilaiendite ravis tekkinud mitmeid alternatiive opereerimisele, näiteks raadiosagedusablatsioon või skleroteraapia.
Uuringule saatmist vajavad nahamoodustised nagu pigmentneevused tohib paraku ainult kirurgiliselt eemaldada - need tuleb opereerida nahaaluskoeni ning saata tervikuna patoloogidele uurimiseks.
Kui patsient pöördub vastuvõtule näiteks selgelt seborröakeratoosiga ja eriti kui neid nahamuutusi on palju, siis operatsiooni asemel suunan patsiendi edasi dermatoloogi vastuvõtule, kes otsustab juba edasise ravi osas.
Paljusid tervisemuresid saab lahendada ka lihtsalt nõustamise ja selgitamisega.
Millised on hetkel arengud ja suundumused üldkirurgia erialal? Kas üldkirurgias on toimunud olulisi muutusi, kui võrrelda Teie arstikarjääri algust praeguse hetke seisuga?
Üldkirurgia peamiseks arengusuunaks on erinevate haiguste ravi muutumine vähem invasiivseks ehk operatsioonide teostamine laparoskoopiliselt või endoskoopiliselt. Peamiselt puudutab see kõhuõõnesisest kirurgiat, aga ka teatud songade puhul on need meetodid eelistatud. Maailmas on hoogsalt kasutama hakatud ka robotkirurgiat.
Samuti on pidevas arengus meditsiinis kasutatavad materjalid ja abivahendid. Näiteks on kasutusel spetsiaalseid nabasonga võrgud, mida on võimalik ohutult asetada kõhu sisse nö soolte vastu. Selline meetod on mõnevõrra efektiivsem lihasfastsia peale asetatavast meetodist.
Millised märksõnad iseloomustavad "ideaalset" patsienti?
Arvan, et iga arsti jaoks on parim patsient see, kes enda eest hoolitseb ega põhjusta endale ise haigusi. „Ideaalne“ patsient harrastab tervislikke eluviise ja järgib arsti poolt antud soovitusi ning ettenähtud ravirežiimi.
Mis Teid võlub kirurgiks olemise juures? Kust ammutate energiat ja motivatsiooni arstina töötamiseks?
Mulle meeldib kirurgiks olemise juures see, et üldjuhul saab haiguse nö välja lõigata -kirurgi peamiseks tööks ei ole inimesi eluks ajaks tablette manustama panna.
Eriala valikul ülikoolis pani mind üldkirurgia kasuks otsustama see, et nimetatud erialal on palju tegevussuundi ning läbi erialase õppe saab laialdased teadmised ja oskused patsiendi terviklikuks käsitlemiseks.
Energia ja motivatsioon tuleb eelkõige sellest, et üldkirurgi töö on mitmekülgne ja põnev. Töötan mitmes meditsiiniasutuses, mistõttu on ka palju erinevaid patsiente ja kaebusi, millega tegeleda ja millest omakorda kogemusi omandada.
Võin enda puhul välja tuua, et eriti naudin seda osa oma tööajast, kui saan olla operatsioonilaua taga, tehes „käsitööd“.