Uneõde Tiina Siilak: „Unehügieeni reeglitest on tähtis kinni pidada!“
Medita
kliiniku Tartu keskuses töötava uneõe Tiina
Siilaku sõnul on tervisliku une saavutamisel peamisteks
võtmesõnadeks rutiin ja
unehügieeni reeglitest kinnipidamine.
Milline üldse on tervislik uni ja kuidas seda saavutada?
Tervislik uni pakub ennekõike kosutust ning on inimesele kütuseks päevaseks soorituseks.
Meie keha on üks suur kellavärk, mis vajab oma paremaks toimimiseks regulaarsust. Seega on tervisliku une saavutamisel oluliseks võtmesõnaks rutiin ning unehügieeni reeglitest kinnipidamine.
Nii on vägagi oluline ühel ja samal kellaajal voodisse minek ja sealt väljumine. See annab kehale võimaluse läbida öö jooksul vajalikud unefaasid, mida täiskasvanutel on tüüpiliselt 5 või 6.
Seda, kui pikk peaks olema tervislik uni, mõjutavad mitmed asjaolud. Üks olulisemaid tegureid on inimese vanus.
Kõige rohkem und vajavad vastsündinud lapsed, kelle puhul loetakse normaalseks unetundide arvuks 14–17 tundi ööpäevas. Kooliealised lapsed peaksid magama vähemalt 10 tundi ööpäevas. Vanuse kasvades hakkab meie unevajadus vähenema ning täiskasvanuikka jõudes on selleks keskmiselt 7–9 tundi.
Kuid leidub ka erandeid. Näiteks piisab mõnele inimesele puhanud enesetunde saavutamiseks kõigest kuuest tunnist unest. Samuti leidub meie hulgas inimesi, kes vajavad keskmisest rohkem und. Juhul kui suurem unevajadus ei põhjusta päevaseid probleeme (näiteks unisus, väsimus, ärrituvus, mälu- ja keskendumisraskused), siis võib seda lugeda ka lihtsalt inimese eripäraks.
Küll aga võiksid need, kelle keskmine unevajadus ületab 11 tundi, pöörduda unespetsialisti poole. Teada on, et lisaks vanusele mõjutab unevajadust ka inimese päevane füüsiline aktiivsus ja teataval määral ka geneetiline tegur.
Küllap on pea kõik ühel või teisel põhjusel tunda saanud mõnda magamata ööd, millele järgneb nullilähedase teovõimega päev. Kui aga unevõlg on pidev, suurendab see meie kehas stressihormooni taset. Pikemas perspektiivis võivad selle tulemusel välja kujuneda erinevad kroonilised tervisemured nagu südame-veresoonkonna haigused ja ainevahetushäired, aga ka meeleoluhäired. Uni peaks üldiselt olema pidev, ilma katkestusteta, kuid 1–2 ärkamise pärast öö jooksul ei peaks ka veel muret tundma.
Milliste unega seotud põhjustel peaks pöörduma vastuvõtule Medita kliinikusse?
Medita kliinikusse on võimalus pöörduda neil, kellel on üks või mitu järgnevatest probleemidest püsinud kauem kui ühe kuu vältel: raskused uinumisega (uinumisele kulub enam kui 20–30 minutit), katkendlik või mittekosutav ööuni, liiga varane ärkamine, päevane uimasus, väsimus ja jõuetus, unes kõndimine, jäsemete liigutamine unes, õudusunenäod, norskamine ja/või öised hingamispausid.
Samuti nõustame CPAP-ravil olevaid uneapnoe patsiente. Perearsti saatekirja alusel on võimalik pöörduda õe iseseisvale vastuvõtule kõrva-nina-kurgu erialal.
Mis toimub uneõe visiidi käigus?
Esimesel visiidil kaardistame uneprobleemi ja planeerime vajalikud uuringud. Uneaegse hingamishäire kahtlusel teostame polügraafilise uuringu, mille käigus antakse patsiendile koju kaasa diagnostika seade, mille ta järgmisel päeval kliinikusse tagastab.
Unehäirete diagnostika ja ravi meeskonda kuulub KNK- ja unearst dr Epp Pool, kelle vastuvõtule patsient edasise raviplaani koostamiseks suunatakse. Unehäired võivad tihti vajada multidistsiplinaarset käsitlust ja selleks on Medita kliiniku siseselt loodud head võimalused.
Kui patsiendil on juba diagnoositud mõõdukas või raske uneapnoe, on CPAP-ravi (positiivse ülerõhu abil hingamisteede avatuna hoidmine) suurima efektiivsusega ravilahendus.
Parema ravisoostumuse saavutamiseks viime läbi raviproovi 2-3 nädala vältel. Kirjanduse andmetel on esimese aasta sees CPAP-ravist loobujate hulk suurim ning vajalik abivahend võidakse jätta voodi alla tolmu koguma. Sedalaadi olukordade vältimiseks tegeleme patsiendi teadlikkuse tõstmisega ja julgustame järelkontrollis käima.
Milliste kaebustega inimesed kõige sagedamini tulevad Teie vastuvõtule?
Uneaegse hingamishäire kahtlusega patsiente satub vastuvõtule vaieldamatult kõige enam. Sinna alla kuuluvad näiteks norskajad, uneapnoe ja hüpoventilatsiooniga patsiendid.
Iseäranis kõrge on sulgusliku uneapnoe levimus patsientide seas, kellel esineb südame isheemiatõbi, ravimresistentne hüpertensioon, II tüüpi diabeet, rasvumine või insult.
Sageli esineb uneapnoe patsiendil korraga mitu riskifaktorit. Enamasti on patsient meessoost, vanuses 50+ eluaastat, ülekaaluline, kaelaümbermõõduga >43 cm, kaasuvana esineb kõrgvererõhutõbi ja pereliikmed on täheldatud norskamist või ka hingamispause.
Kuid vastuvõtule pöörduvad ka naissoost patsiendid, kellel kaebusteks on peamiselt uinumisraskused, sagedased öised ärkamised, väsimus, hommikused peavalud, lihasvalud ja depressioon. Lähemal küsitlemisel võidakse mainida öist higistamist ja norskamist, kuid viimast pigem häbenetakse nimetada. Eelpool nimetatud sümptomaatika on võrdlemisi iseloomulik naiste uneapnoele.
Milliseid võimalusi on uneapnoe ravimiseks?
Tähelepanu tuleks pöörata kehakaalu langetamisele, vältima peaks alkoholi ja uinutite tarvitamist. Samuti on tähtis piisava uneaja võimaldamine. Tegeleda tuleks ka kaasuvate haiguste (insomnia, depressioon, kilpnäärme alatalitus) raviga.
Mittekirurgiliste ravilahendustena on uneapnoe ravis kasutusel suusisesed kaped ja positsiooniravi. Ninahingamise parandamiseks võidakse kasutada medikamentoosset ravi või kirurgiat ja neelu piirkonna sulguse vähendamiseks kirurgilist ravi koos müofunktsionaalse teraapiaga. Mõõduka või raske uneapnoe korral on parima efektiivsusega CPAP-ravi.
Olulisel kohal on patsiendi teadlikkuse tõstmine, kuna ravimata uneapnoe võib ajapikku põhjustada vererõhu tõusu ja II tüübi diabeeti haigestumise riski.
Kas meeste ja naiste uned on erinevad?
Jah, naiste ja meeste une-ärkveloleku rütm on erinev.
Naise kehas toimuvad puberteedieast kuni kõrge vanuseni regulaarsed hormonaalsed muutused, millel on otsene mõju une kvaliteedile ja pikkusele.
Alates teismeliseeast leidub tütarlapse ja poisi unes erinevusi näiteks sügava une hulga osas, mida tüdrukutel on füsioloogiliselt veidi vähem.
Kas unenäod võimaldavad tulevikku ennustada ja milline on unenägude mõju meie igapäevaelule?
Kunstnikele on unenäod huvi pakkunud läbi sajandite, kuid sügavat teadust unenägude seletustes otsida ei tasuks.
Tervislik uni pakub ennekõike kosutust ning on inimesele kütuseks päevaseks soorituseks.
Meie keha on üks suur kellavärk, mis vajab oma paremaks toimimiseks regulaarsust. Seega on tervisliku une saavutamisel oluliseks võtmesõnaks rutiin ning unehügieeni reeglitest kinnipidamine.
Nii on vägagi oluline ühel ja samal kellaajal voodisse minek ja sealt väljumine. See annab kehale võimaluse läbida öö jooksul vajalikud unefaasid, mida täiskasvanutel on tüüpiliselt 5 või 6.
Seda, kui pikk peaks olema tervislik uni, mõjutavad mitmed asjaolud. Üks olulisemaid tegureid on inimese vanus.
Kõige rohkem und vajavad vastsündinud lapsed, kelle puhul loetakse normaalseks unetundide arvuks 14–17 tundi ööpäevas. Kooliealised lapsed peaksid magama vähemalt 10 tundi ööpäevas. Vanuse kasvades hakkab meie unevajadus vähenema ning täiskasvanuikka jõudes on selleks keskmiselt 7–9 tundi.
Kuid leidub ka erandeid. Näiteks piisab mõnele inimesele puhanud enesetunde saavutamiseks kõigest kuuest tunnist unest. Samuti leidub meie hulgas inimesi, kes vajavad keskmisest rohkem und. Juhul kui suurem unevajadus ei põhjusta päevaseid probleeme (näiteks unisus, väsimus, ärrituvus, mälu- ja keskendumisraskused), siis võib seda lugeda ka lihtsalt inimese eripäraks.
Küll aga võiksid need, kelle keskmine unevajadus ületab 11 tundi, pöörduda unespetsialisti poole. Teada on, et lisaks vanusele mõjutab unevajadust ka inimese päevane füüsiline aktiivsus ja teataval määral ka geneetiline tegur.
Küllap on pea kõik ühel või teisel põhjusel tunda saanud mõnda magamata ööd, millele järgneb nullilähedase teovõimega päev. Kui aga unevõlg on pidev, suurendab see meie kehas stressihormooni taset. Pikemas perspektiivis võivad selle tulemusel välja kujuneda erinevad kroonilised tervisemured nagu südame-veresoonkonna haigused ja ainevahetushäired, aga ka meeleoluhäired. Uni peaks üldiselt olema pidev, ilma katkestusteta, kuid 1–2 ärkamise pärast öö jooksul ei peaks ka veel muret tundma.
Milliste unega seotud põhjustel peaks pöörduma vastuvõtule Medita kliinikusse?
Medita kliinikusse on võimalus pöörduda neil, kellel on üks või mitu järgnevatest probleemidest püsinud kauem kui ühe kuu vältel: raskused uinumisega (uinumisele kulub enam kui 20–30 minutit), katkendlik või mittekosutav ööuni, liiga varane ärkamine, päevane uimasus, väsimus ja jõuetus, unes kõndimine, jäsemete liigutamine unes, õudusunenäod, norskamine ja/või öised hingamispausid.
Samuti nõustame CPAP-ravil olevaid uneapnoe patsiente. Perearsti saatekirja alusel on võimalik pöörduda õe iseseisvale vastuvõtule kõrva-nina-kurgu erialal.
Mis toimub uneõe visiidi käigus?
Esimesel visiidil kaardistame uneprobleemi ja planeerime vajalikud uuringud. Uneaegse hingamishäire kahtlusel teostame polügraafilise uuringu, mille käigus antakse patsiendile koju kaasa diagnostika seade, mille ta järgmisel päeval kliinikusse tagastab.
Unehäirete diagnostika ja ravi meeskonda kuulub KNK- ja unearst dr Epp Pool, kelle vastuvõtule patsient edasise raviplaani koostamiseks suunatakse. Unehäired võivad tihti vajada multidistsiplinaarset käsitlust ja selleks on Medita kliiniku siseselt loodud head võimalused.
Kui patsiendil on juba diagnoositud mõõdukas või raske uneapnoe, on CPAP-ravi (positiivse ülerõhu abil hingamisteede avatuna hoidmine) suurima efektiivsusega ravilahendus.
Parema ravisoostumuse saavutamiseks viime läbi raviproovi 2-3 nädala vältel. Kirjanduse andmetel on esimese aasta sees CPAP-ravist loobujate hulk suurim ning vajalik abivahend võidakse jätta voodi alla tolmu koguma. Sedalaadi olukordade vältimiseks tegeleme patsiendi teadlikkuse tõstmisega ja julgustame järelkontrollis käima.
Milliste kaebustega inimesed kõige sagedamini tulevad Teie vastuvõtule?
Uneaegse hingamishäire kahtlusega patsiente satub vastuvõtule vaieldamatult kõige enam. Sinna alla kuuluvad näiteks norskajad, uneapnoe ja hüpoventilatsiooniga patsiendid.
Iseäranis kõrge on sulgusliku uneapnoe levimus patsientide seas, kellel esineb südame isheemiatõbi, ravimresistentne hüpertensioon, II tüüpi diabeet, rasvumine või insult.
Sageli esineb uneapnoe patsiendil korraga mitu riskifaktorit. Enamasti on patsient meessoost, vanuses 50+ eluaastat, ülekaaluline, kaelaümbermõõduga >43 cm, kaasuvana esineb kõrgvererõhutõbi ja pereliikmed on täheldatud norskamist või ka hingamispause.
Kuid vastuvõtule pöörduvad ka naissoost patsiendid, kellel kaebusteks on peamiselt uinumisraskused, sagedased öised ärkamised, väsimus, hommikused peavalud, lihasvalud ja depressioon. Lähemal küsitlemisel võidakse mainida öist higistamist ja norskamist, kuid viimast pigem häbenetakse nimetada. Eelpool nimetatud sümptomaatika on võrdlemisi iseloomulik naiste uneapnoele.
Milliseid võimalusi on uneapnoe ravimiseks?
Tähelepanu tuleks pöörata kehakaalu langetamisele, vältima peaks alkoholi ja uinutite tarvitamist. Samuti on tähtis piisava uneaja võimaldamine. Tegeleda tuleks ka kaasuvate haiguste (insomnia, depressioon, kilpnäärme alatalitus) raviga.
Mittekirurgiliste ravilahendustena on uneapnoe ravis kasutusel suusisesed kaped ja positsiooniravi. Ninahingamise parandamiseks võidakse kasutada medikamentoosset ravi või kirurgiat ja neelu piirkonna sulguse vähendamiseks kirurgilist ravi koos müofunktsionaalse teraapiaga. Mõõduka või raske uneapnoe korral on parima efektiivsusega CPAP-ravi.
Olulisel kohal on patsiendi teadlikkuse tõstmine, kuna ravimata uneapnoe võib ajapikku põhjustada vererõhu tõusu ja II tüübi diabeeti haigestumise riski.
Kas meeste ja naiste uned on erinevad?
Jah, naiste ja meeste une-ärkveloleku rütm on erinev.
Naise kehas toimuvad puberteedieast kuni kõrge vanuseni regulaarsed hormonaalsed muutused, millel on otsene mõju une kvaliteedile ja pikkusele.
Alates teismeliseeast leidub tütarlapse ja poisi unes erinevusi näiteks sügava une hulga osas, mida tüdrukutel on füsioloogiliselt veidi vähem.
Kas unenäod võimaldavad tulevikku ennustada ja milline on unenägude mõju meie igapäevaelule?
Kunstnikele on unenäod huvi pakkunud läbi sajandite, kuid sügavat teadust unenägude seletustes otsida ei tasuks.