Uroloog dr Mihhail Žarkovski: “Eesnäärmevähi diagnoos ei võrdu enamikel juhtudel surmaotsusega!”

Millal ja mis põhjustel peaks pöörduma Teie vastuvõtule Medita kliinikusse? Millised uroloogilised haigused on Teile kõige “südamelähedasemed”?
Minu vastuvõtule Medita kliiniku Tartu või Tallinna keskustes on oodatud igasuguste uroloogiliste kaebustega patsiendid, vaatamata sellele, kas tegemist on meeste või naistega.

Kõik uroloogilised haigused on võimalik jagada kas soospetsiiflisteks või -mittespetsiifilisteks. Soospetsiifilised haigused on meestel näiteks eesnäärme healoomuline suurenemine ja sellest tingitud kusemishäired ning naiste puhul tooksin välja stresspidamatuse, mis tekib vananemise tõttu ja on seotud vaagnalihaste nõrkusega. 

Nii naistel kui meestel võib ühiseks uroloogiliseks probleemiks olla näiteks neerukivitõbi või neeru ja kusepõie kasvajad.

Viimaste aastate jooksul olen rohkem spetsialiseerunud meeste vaagnapiirkonna onkoloogilistele haigustele nagu eesnäärme- ja kusepõievähk.

Mida saab inimene ise teha, et eelpool nimetatud uroloogilisi probleeme ennetada?
Kõige lihtsam moodus nimetatud probleemide ennetamiseks on tervislik eluviis ning enda tervisliku seisundi regulaarne jälgimine. Kaebuste tekkimise korral soovitan esmalt pöörduda perearsti vastuvõtule, kes teostab vajadusel uuringud ja on suuteline kindlasti lihtsamad probleemid ise ära lahendama ilma erialaspetsialisti kaasamata. 

Perearstidel on alati võimalik diagnoosi määramiseks küsida uroloogidelt abi läbi e-konsultatsiooni või saata abivajaja meie vastuvõtule.

Olete pikaajalise töökogemusega uroloog, kes lisaks arstitööle tegutseb ka õppejõuna Tartu Ülikoolis. Mis Teid võlub uroloogiks ja õppejõuks olemise juures?
Uroloogia on väga lai eriala, mis koosneb nii terapeutilistest kui ka kirurgilistest haigustest ja nende kombinatsioonidest. Eraldi peaks rõhutama onkokirurgia valdkonda. Lisaks on uroloogid võimelised iseseisvalt läbi viima mitmeid diagnostilisi protseduure nii ultraheliga kui ka röntgeniga.

Õppejõuna ja teadustöötajana olen hetkel põhiliselt seotud eesnäärmevähi erinevate diagnostiliste ja ravimeetodite uurimisega. Tartu Ülikoolis on uroloogia eriala õpetamine äärmiselt huvitav tegevus ja noorte arstitudengite juhendamine on omaette väljakutse. Õppejõu ametis olen saanud üliõpilastelt positiivset tagasisidet õppetegevusele ning see on üks põhilisi motivaatoreid õppetöö tegemiseks.

Millised on hetkel olulisemad arengud ja suundumused uroloogiavaldkonnas?
Suured sammud uroloogia arengus puudutavad ilmselgelt onkoloogiat. Kaasaegsete bioloogilist ravimite juurutamine kliinilisse praktikasse aitab oluliselt parandada ravikvaliteeti ja patsientide elulemust. Selle kõrval tuleb mainida ka kirurgiliste meetodite arengut väheinvasiivse kirurgia suunas, kus patsiendil on võimalik jätkata normaalse eluga nii kiiresti kui võimalik.

Olete üks Eesti tunnustatumaid eesnäärme spetsialiste. Mida saavad mehed ise enda heaks teha ning millal tuleks kindlasti pöörduda arsti juurde vältimaks eesnäärmevähi riski?
Hetkel ei ole meditsiinis väljakujunenud üldiseid soovitusi, kuidas vähendada eesnäärmevähiriski, kuna arstide ja teadlaste jaoks jäävad haiguse põhjused ebaselgeks. Eesnäärmekasvaja diagnoos ei võrdu enamikel juhtudel surmaotsusega. Hirm vähihaiguste ees on meie ühiskonnas väga levinud ja kasvaja avastamise korral arvab enamik patsiente, et neil on elada jäänud ainult mõni kuu. Nii see päris ei ole ehk erinevalt teistest kasvajatest areneb eesnäärmevähk aeglaselt ja kui haigus varakult avastatakse, on arstidel aega mõelda, millise raviviisi kasuks otsustada.

Viimastel aastatel on eesnäärmevähi diagnoosiga patsiendid sageli aktsepteerinud aktiivse jälgimise metoodikat, mida rakendatakse madala agressiivsusega ja kindlatele kriteeriumitele vastava kasvaja korral, võimaldades säilitada senist elukvaliteeti. Samas jälgitakse patsienti kindla skeemi järgi.

Minu soovitus mehele on jälgida muutusi nende organismis ja mitte paanitseda. Kahtluste korral tuleks külastada perearsti ja usaldada tema otsuseid.

Lihtsaim viis on lasta perearstikeskuses teha PSA test. Prostata-spetsiifiline antigeen (PSA) on aine, mida toodab vaid eesnäärme kude ja millel on oluline roll spermatosoididele sobiva keskkonna loomisel seemnevedelikus. Osa PSAst satub siiski ka verre ning seda on võimalik seal mõõta. Paralleelselt eesnäärme suurenemisega kasvab ka PSA tase veres. 

Ülimalt väärtuslikuks teeb PSA testi aga asjaolu, et eesnäärme kasvaja rakkudest vabaneb verre mitmeid kordi rohkem PSAd kui tervest eesnäärme koest. Seetõttu saab PSA testi edukalt kasutada eesnäärmevähi varaseks diagnoosimiseks.

Mis on Teie jaoks raskeim ja mis on Teie jaoks parim arstiks olemise juures?
Kõige raskem on minu kui arsti jaoks olukord, kus vaatamata kõikidele ponnistustele kaotad võitluse vähiga. Kõige parim arstitöö juures on vastupidine olukord, kus õnnestub patsienti aidata ning seljatada raske ja keeruline haigus. Tegelen oma töös kõige rohkem onkoloogiliste haigustega ja seetõttu arvestan igapäevaselt, et vaatamata kõikidele püüdlustele ei pruugi raviprotsess anda loodetud tulemusi.

Küsitles Siim Ausmees