Veresoontekirurg dr Veronika Palmiste: „Tunnustada tuleb patsiente, kes hoolivad enda tervisest!“
Millal ja mis
põhjustel peaks pöörduma Teie vastuvõtule Medita kliinikusse?
Minu vastuvõtule Medita kliinikus on oodatud patsiendid, kelle kaebuste
põhjuseks peab perearst alajäsemete ateroskleroosi (kõndimistakistus, rahuolekuvalu,
gangreen). Samuti on oodatud patsiendid, kellel on meditsiinilise
korrigeerimisvajadusega veenilaiendid ning kellel on juba tekkinud
nahakahjustus ja/või haavand, mille põhjuseks võib olla varikoos. Lisaks
tegelen ka patsientidega, kellel on juba eelnevalt leitud kõhuaordi aneurüsm
või unearteri stenoos.
Medita kliiniku Tallinna keskuses oleme hetkel juurutamas veresoontekirurgia erialal õe iseseisvaid vastuvõtte PAD (perifeersete arterite haigustega) patsientidele. Tavapäraselt on selliste kaebustega patsiendid pärast veresoontekirurgi vastuvõtul käimist suunatud tagasi perearstide juurde, kuid olen arvamusel, et nende patsientidega peaks pigem tegelema veresoontekirurgilisi vastuvõtte pakkuv meditsiiniasutus. Perearstid on saanud küll nende patsientidega väga hästi hakkama, kuid kahtlemata suurendavad just need kõrge kardiovaskulaarhaiguse riskiga patsiendid perearsti koormust kõige rohkem.
Siin peitubki küsimus, kas vaskulaarkirurgilised patsiendid peaksid jääma regulaarselt veresoontekirurgi vastuvõttudel käima või saaksime neile pakkuda alternatiivseid võimalusi õe iseseisva vastuvõtu näol.
Leian, et sellisest lahendusest võidaksid kõige rohkem patsiendid ise. Nii saame regulaarselt kontrollida patsientide riskifaktoreid ja raviskeemi ning oleks võimalik õigeaegselt reageerida klaudikatsiooni maa lühenemisele või rahuolekuvalu/gangreeni tekkimisel. Ateroskleroos on ikkagi krooniline haigus ning lisaks jala kaebustele võib nendel patsientidel olla nii koronaarsündroom (stenokardia, infarkt) kui ka ajuarterite kitsenemisest põhjustatud kaebused (insult, TIA, nägemishäire).
Millega seonduvalt peamiselt
Teie poole pöördutakse?
Üldjuhul on minu patsientideks erinevas vanuses inimesed, kes seostavad
enda jalgadega seotud probleeme veenilaienditega. Samuti on minu klientideks
ateroskleroosiga patsiendid, kelle haigus on arenenud nii kaugele, et see segab
normaalset käimist ja magamist.
Mulle ja loodetavasti ka kõikidele teistele arstidele meeldiks, kui patsiendid tegeleksid enda haigustega varem ega laseks oma tervist nii käest ära, et abist on juba vähe kasu.
Mida peaksid
patsiendid teadma enne Teie vastuvõtule tulekut?
Veresoontekirurg on kirurgilise eriala esindaja, kes otsib ambulatoorsetel
vastuvõttudel patsiente, keda on vajalik opereerida. See on ka minu eesmärgiks.
Seega peab veresoontekirurgi vastuvõtule tulev inimene olema eelkõige vaimselt valmis, et arsti vastuvõtul tuleb jutuks ka operatsiooni läbiviimine, kui see võiks aidata patsienti. Loomulikult on see kokkuvõttes patsiendi enda otsus ning arst ei saa kedagi sundida tegema midagi, mida teha ei soovita.
Ateroskleroosiga patsiendid peaksid aga minu vastuvõtule tulles arvestama sellega, et usun riskifaktorite ohjamisse ehk patsient peaks üle vaatama oma elustiili ja näiteks suitsetamisest oleks mõistlik loobuda juba vastuvõtuaega broneerides.
Milline patsient on
Teie jaoks "ideaalne"?
Ideaalne on see patsient, kes ise on teinud kõik, et oma kaebusi kontrolli
alla saada ja vajab ainult juhendamist, kuidas pääseda operatsioonist.
Arstina tunnustan neid patsiente, kes suudavad ise ohjata riskifaktoreid, järgivad raviskeemi ja käivad regulaarselt järelkontrollis.
Millised on hetkel
olulisemad arengud ja suundumused Teie erialal?
Kõige olulisemad arengud veresoontekirurgias on seotud ateroskleroosi puhul
tehtavate raviotsustega - tähendavad need ju eelkõige patsiendi autonoomsuse
säilitamist.
Ateroskleroos on krooniline haigus, millest ei saa terveks, kuid selle kulgu on võimalik ravi ja ravimitega aeglustada.
Mis Teid võlub veresoontekirurgiks olemise juures? Kust ammutate energiat
ja motivatsiooni arstina töötamisel?
Mind teeb rõõmsaks see, kui koostöös patsiendiga võidame talle
kvaliteetseid eluaastaid juurde.
Minu jaoks on väga motiveeriv see, kui näen avalikus ruumis minu poolt opereeritud patsienti, kes elab igapäevast normaalset elu.